Eduskunna majanduskomisjoni esimehe Sanni Grahn-Laasoneni sõnul on komisjoni kokkukutsumine keset suve erandlik, aga asi on tähtis. Riigifirmade eest vastutav minister Tytti Tuppurainen kohtus Saksamaa valitsuse esindajatega, leidmaks lahendus Saksamaa nõudmisele, et Fortum aitaks raskustest välja Saksa energiafirma Uniper.

Ettevõte on raskustes, kuna Venemaa Gazprom täidab tarnelepingut vaid 40 protsendi ulatuses ja ülejäänu tuleb Uniperil mujalt kalli hinnaga juurde osta, Saksa klientidele tuleb gaasi müüa aga ikkagi varem kokkulepitud hinnaga.

Ettevõtte kahjum suureneb iga päevaga kümnete miljonite eurode võrra ja firma on palunud riigiabi. Saksamaa nõuab, et Uniperi päästmises osaleks ka Fortum, mis tegelikult on sel aastal juba ettevõttele suunanud kaheksa miljardit eurot.

Soomlased leiavad, et olukorras on süüdi siiski ka Saksa riigi lühinägelik energiapoliitika ja Soome ei peaks maksma rohkem kui hädapärast vaja.

Fortumist on 51 protsenti Soome riigi omanduses, mis tähendab, et Fortumi otsustes on mängus ka Soome maksumaksja raha. Fortum ostis osaluse Uniperis 2018. aastal ja aasta hiljem suurendas osalust veelgi, nii et praeguseks on Fortumi käes 78 protsenti Saksa ettevõttest.

Nii nagu paljud lääne poliitikud ja ettevõtjad, pidas ka Fortumi juhtkond Venemaad usaldusväärseks partneriks, mis lähtub majandushuvidest, mitte poliitikast. Kuigi selleks ajaks oli Venemaa rünnanud Gruusiat, annekteerinud Krimmi, tulistanud Ukraina kohal alla Malaisia reisilennuki, üritanud mürgitada Salisburys endist topeltagenti Sergei Skripali, leidis Fortum sellegipoolest, et Venemaaga seotud risk on ainult teoreetiline. Ka Fortum ise ajas ju äri Venemaal.

Nagu nendib ajalehe Helsingin Sanomat majandus- ja poliitikatoimetuse juht Jussi Pullinen: Soome eliit pigistas Venemaaga seotud riskide suhtes lihtsalt silma kinni.

Näiteks 2016. aastal läks Soome endine peaminister Esko Aho Vene suurima panga Sberbank juhatusse, kuigi pank oli siis juba Euroopa Liidu ja ka USA sanktsiooni-nimekirjas. Soome ajakirjanike pärimiste peale vastas Aho, et sellest on kasu Soome ettevõtjatele ja ametikoht pakub ka muid võimalusi. Aho lahkus venelaste teenistusest alles siis, kui kallaletung Ukrainale oli juba alanud.

Venemaad ei pidanud riskantseks partneriks ka Juha Sipilä, kelle peaministriks olemise ajal Fortum Uniperi ostmise otsuse tegi. Kui Sipilält küsiti, kas tehing ei tähenda mitte julgeolekuohtu, vastas Sipilä, et sellel ei ole midagi tegemist julgeoleku- ega välispoliitikaga, vaid Fortumi juhtkond peab seda ettevõttele vajalikuks. Praeguseks on Fortumis juba uued juhid.

Sel ajal kui Fortumi juhtkond otsustas Uniperi osta, oli riigiettevõtete eest vastutava ministri kohal Juha Lintilä, kes ütles sel ajal agentuurile STT, et "Äritegevusega on seotud alati mõningane risk, aga midagi erilist selles tehingus küll ei ole."

Nüüd, kui jama on käes, ütles Lintilä ajalehele Iltalehti, et lootis Fortumi juhtkonna peale, tema sai tehingust teada alles 15 minutit enne selle avalikustamist ja tema pidas seda puhtalt ettevõtte enda äriotsuseks.

Nüüd igatahes on teoreetilised riskid tõeks saanud ja Saksamaa ei pea seda sugugi ainult majanduslikuks küsimuseks, vaid viinud asja poliitilisele tasandile. Minister Tuppurainen oli pärast Berliinis käimist kommentaarides väga napisõnaline, viidates, et läbirääkimised on väga hapras seisus.

Teisipäeval peab Tuppurainen niisiis aru andma Soome parlamendi majanduskomisjonile. Nii komisjoni juht Grahn-Laasonen kui ka opositsiooni esindajad ootavad ministrilt kinnitust, et Soome maksumaksjate huvid on kaitstud. "Maksumaksja seisukohast on see miljardi-küsimus," tõdes Laasonen.