CO2 kauplemissüsteem läheb ka uuele talvele vastu rikkis hinnapiduriga

Enefit Poweri Auvere elektrijaam.
Enefit Poweri Auvere elektrijaam. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Arutelud süsinikuheite hinna piiramise üle võivad võtta veel paar aastat. Ehkki Eestio poliitikud räägivad nii hinnalaest kui CO2 kauplemissüsteemi ajutisest peatamisest, pole need mõtted ametlike laudade taha jõudnud. Seal aga proovitakse tööle saada olemasolevat hinnapidurit.

Aasta tagasi maksis süsinikuheite tonn Euroopa Liidu kvooditurul 36 eurot. Praegu kõigub see hind 80 euro ringis, kusjuures aasta alguses pidid tehased ja energiatootjad süsinikutonni eest ligi 100 eurot välja käima. 

"Direktiivis on vastavad artiklid olemas, mis reguleerivad seda, et kui hind liiga kiirest liiga palju tõuseb," rääkis ERR-ile keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz. "Aga need parameetrid, mis on hetkel kehtestatud, tänastes tingimustes ei tööta."

Praegu peaks mehhanism rakenduma ja turule täiendavaid CO2 ühikuid paiskama juhul, kui ühiku hind on kuue kuu jooksul kolm korda kõrgem, kui kahe eelmise kalendriaasta keskmine hind.

Näiteks eelmisel aastal maksis CO2 tonn keskmiselt umbes 50 eurot. Niisiis hakkaks hinnapidur tööle ainult juhul, kui hind kerkiks kuueks kuuks 150 euroni. See suruks paljud ettevõtted põlvili ammu enne abi kohalejõudmist.

"Meie oleme tõstatanud, et see tuleks ümber vaadata ja muuta see süsteem paindlikumaks," sõnas Banyasz.

Eesti ettepaneku järgi ei peaks piduri vajutamiseks hind kõrge olema kuus, vaid kõigest kaks kuud.

"Ja  kolmekordse hinna asemel, me oleme erinevate riikidega ka rääkinud, et see võiks olla pigem kas poolteist korda või kuni kaks korda kõrgem võrreldes kahe eelneva aastaga," jätkas  Banyasz.

Oleks süsteem juba eelmisel aastal selline olnud, oleks hinnapidur 50 euro juures tööle läinud ja kvoote turule juurde andnud. Eesti ettepaneku kolmas osa ongi see, et mehhanism rakenduks automaatselt, mitte ei eeldaks  bürokraatliku komitee kokkukutsumist.

Poliitikute lennukamad ideed pole piiri taha jõudnud

Viimasel ajal on poliitikud välja hõiganud hoopis hoogsamaid mõtteid. EKRE teatas juba mitu kuud tagasi, et Eesti võiks süsinikukaubanduse süsteemist kogu täiega välja astuda.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on olnud vaoshoitum ning pakkunud süsinikutonnile erinevaid hinnalagesid. Näiteks septembris ütles ta, et Euroopa võiks kokku leppida 25-euroses hinnalaes.

Kuu aega tagasi pakkus Aas, et süsinikukaubandus tuleks mõneks ajaks üldse pausile panna.  On olnud ka mõtteid senine kauplemissüsteem maksumääraga asendada.

"Need mõtted on olnud pigem selline sisepoliitiline arutelu seni," märkis Banyasz. "Valitsuse tasandil sellist otsust tehtud ei ole, et meie käesolevatel läbirääkimistel sellise ettepaneku teeksime. Seetõttu meie lähtume nendest Eesti seisukohtadest, mis selle aasta alguses kinnitati."

Banyaszi sõnul pole Euroopas praegu ühtegi riiki, kes oma ametlikes seisukohtades süsteemi kaotamist või pausilepanemist sooviks. "Pigem otsitaksegi võimalust muuta see süsteem tänaste tingimuste valguses kindlamaks ja paindlikumaks."

Pidur talveks korda ei saa

Niisiis arutatakse riikidevahelistel koosolekutel mitte radikaalsemate lahenduste vaid selle üle, kuidas hinnastabiliseerimise meedet paremaks sättida.

"Aga selliseid väga pikki arutelusid pole veel olnud," sõnas Banyasz. "Eesistuja on üritanud kogu direktiivi käsitleda ja kõik erinevad elemendid ükshaaval lauale võtta. Ja kindlasti selle hinnastabiliseerimismeetme arutelud seisavad veel ees."

Hinnapidur on vaid väike, ehkki oluline osa hoopis suuremast arutelust, kus põhitooni annavad Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja "Fit for 55" ettepanekud.

"Ma arvan, et me näeme Euroopa liikmesriikide vahelist kokkulepet veel sel aastal. Aga seejärel tulevad Euroopa Parlamendiga läbirääkimised, kus see protsess võib veel mitu-mitu kuud aega võtta," ütles Banyasz.

Eesoleval talvel senisest paremat süsteemi seega pole. "Ja selle tõttu, selle stabiliseerimismehhanismi jõustumine, mis iganes vormis see tuleks, tuleb kas järgmisel või ülejärgmisel aastal alles."

Senikaua saab varem paika pandud süsteem omas tempos edasi töötada, nii et näiteks tasuta CO2 kvoote jääb sel aastal jälle vähemaks.

Banyasz ütles samas, et kauplemisturule on mõju ka poliitilisest kokkuleppest, mis sest et seaduse jõudu sellel veel pole. Ta tõi näiteks selle, kuidas veebruari lõpus, pärast Ukraina sõja puhkemist kukkus CO2 hind järsult

"Turul toimetavad osapooled leidsid, et olukord on ebamäärane ning ei tehtud pikki tehinguid ette vaid jäädi ootama, mis saab," rääkis Banyasz.

Teine näide pärineb ajast, kui avalikkus kuulis mõttest rangemad kliimaeesmärgid seada ja "Fit for 55" ettepanekutega välja tulla – siis hakkas CO2 hind kohe kiiresti tõusma. "Sellised poliitilised avaldused kindlasti mõjutavad turgu. Ja kui on kokkulepe vähemalt nõukogu tasemel saavutatud, et seda mehhanismi hakatakse muutma, siis sellel on mõju ka turule."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: