Euroopa Parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, kus nõuab Venemaa energiaimpordile - nii gaasile, naftale, tuumakütusele kui ka söele - täielikku embargot. Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ettepaneku laiendada Venemaa-vastaseid sanktsioone, mille hulgas on Venemaa kivisöe Euroopasse sisseveo keeld. Liidu liikmesriigid pole aga üksmeelele jõudnud.

Raik selgitas "Ringvaates", et Euroopa Parlamendi neljapäevasest resolutsioonist ei olene midagi, kuna parlament välispoliitika üle ei otsusta, vaid seda teevad liikmesriigid. Ta loodab samas, et europarlament on oma seisukohaga suunanäitaja.

Raigi sõnul ei ole eelkõige Saksamaa valmis Venemaa energiaallikatest loobuma. "Täna oleme kahjuks olukorras, kus liikmesriigid ei olnud valmis veel seda otsust tegema. Eelkõige Saksamaa, kelle sõltuvus Vene energiaallikatest on kõige suurem, ei olnud valmis veel sanktsioone kehtestama energiasektorile," rääkis ta.

Raik ütles, et otsused ilmselt siiski liiguvad energiaembargo suunas, kuna Saksamaa on viimastel nädalatel juba teinud otsuseid, mis varem tundusid mõeldamatud ehk on lubanud Ukrainale relvaabi ning kehtestanud Venemaa vastu majandussanktsioone.

"Aga mina olen pettunud ja usun, et paljud sakslased on samuti pettunud, rääkimata ukrainlastest, et täna veel Saksamaa ei suutnud Venemaa energiatarnete keelustamise otsust teha," lisas Raik.

"See on päris õõvastav teadmine, et Saksamaa hinnangul see hind, mis võib tuleneda energiatarnete keelustamisest, oleks justkui kõrgem kui see hind, mis on nendel inimeludel, nendel ukrainlastel, kes sõjas surevad iga päev, rääkimata kahjustustest, mida sõda põhjustab. Tegelikult see otsus on väga lühinägelik.
Mida kauem see sõda kestab, seda rohkem see ju põhjustab hävingut ja Euroopa on juba ka lubanud, et maksavad lõpuks kinni Ukraina ülesehitamise, nii et selline venitamine praegu sanktsioonide otsustega lõpuks, ma kardan, läheb kallimaks," rääkis ta.

Raigi hinnangul on keeruline ette öelda, millal energiaembargo võiks tulla. "Ma arvan, et räägime kuudest," tõdes ta.

Raik ütles, et seniste sanktsioonide mõju Venemaa majandusele on juba nähtav. Energiaembargo lisandumisega oleks mõju juba väga tugev. Ta selgitas, et majanduslik mõju ei tule üleöö, vaid pikema aja jooksul.

Praegu on tema sõnul tähtsaim anda Ukrainale relvi. Sanktsioonid on tema sõnul teine element, millega pikema aja jooksul nõrgestatakse Venemaad nii, et Venemaa mingil hetkel ei suuda sõjapidamist enam jätkata.

"Nii relvade kui ka sanktsioonide puhul on tehtud päris palju, aga tuleks teha rohkem. Suund on õige ja Euroopas on väga põhimõtteliselt ümber hinnatud suhtumist Venemaasse. Nüüd saadakse aru, ka Saksamaal, et on vaja olulist sõjalist jõudu selleks, et Venemaa agressiooni tagasi tõrjuda ja et meil on vaja lahti saada majanduslikst sõltuvusest. Need on täiesti uued arusaamad Saksamaa jaoks, väga radikaalne muudatus," rääkis Raik.

"Aga selleks, et seda ellu viia, on vaja ilmselt aega. Kui tuleb see hetk kätte, kas te, sakslased, täna olete valmis maksma majanduslikult ja kannatama mingit majanduslikku kahju selle eest, et neid uusi suundi päriselt ellu viia, siis tuleb stopp. Ilmselt ei olda valmis kiiresti," lisas ta.

Raigi hinnangul on Saksamaal rahva surve poliitikutele otsuste tegemiseks tugevnenud. "Millal see jõuab poliitikute otsusteni, saame näha. Aga hämmastav küll, et isegi täna veel Saksamaa suurte välispoliitiliste otsuste puhul majanduslik kalkulatsioon on nii oluline."