Pühapäeva seisuga on Ukrainast sõjapõgenikena saabunud Eestisse 7600 alaealist, kellest suurusjärgus 200 on imikud, 2000 lasteaialapsed, 100 gümnaasiumieas ning ülejäänud põhikoolieas, ütles Kersna, toetudes politsei- ja piirivalveameti andmetele.

Kersna sõnul on praegu üle Eesti pakkuda 3000 lasteaiakohta, millest tuhatkond on Tallinnas. Põhihariduses on kohti rohkem, kuid probleem on selles, et enamik põgenikest on tulnud Tallinna ning siin on praeguseks pakkuda veel mõnisada vaba kohta koolides. "Tallinn on öelnud, et täna on neil 2500 alaealist sõjapõgenikku ja vabu õppekohti üldhariduses oli kokku 2800," märkis Kersna.

Kersna sõnul on riigil plaan rajada Tallinna ukraina lastele uus kool.

"Tõenäoliselt Tallinnas peame looma riigi poolt eraldi kooli. Ma usun, et see kool saab olema mitte ukraina kool, vaid keelekümbluskool, kus suurusjärgus 40 protsenti saaks õppetöö olema ukraina keeles ja 60 protsenti eesti keeles," lausus minister.

Kersna sõnul on Ukraina haridusministeerium loonud oma lastele põhjaliku distantsõppe keskkonna õpingute jätkamiseks. Sama oluline on Kersna hinnangul see, et ukraina lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära eesti keele.

 "Oluline on, see, et siia tulnud lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära ka eesti keele, et nad saaksid selle ajaga, mis nad siin on, kenasti sellest osa, mis meil on eesti keeles neile pakkuda, näiteks kas või teatrietendused," ütles ta.

Kersna sõnul on praeguseks end hariduse infosüsteemi registreerinud Ukrainast saabunud põgenike lastest eestikeelsetesse koolidesse registreeritud pooled.

"30 protsenti on juba täna keelekümbluskoolides ja 20 protsent venekeelsetes koolides," ütles ta.

"Tegime selget kommunikatsiooni, lähtudes ukraina kogukonna palvest, ka julgeolekuasutuste soovitusest, et sõjapõgenikest lapsed peaksid eelkõige minema eestikeelsesse haridussüsteemi," lisas Kersna.