Kõrge kütusehind vähendas bensiini tarbimist enam kui kümnendiku
Kõrge maailmaturu hinna tõttu rekordiliselt kallinenud kütuse hind Eestis vähendas märtsis bensiini tarbimist rohkem kui kümme protsenti, teatas kütuse-ettevõtete esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
"Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et märtsis vähenes mootoribensiini tarbimine normaalsituatsiooniga võrreldes 12-15 protsenti," ütles Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ERR-ile.
Õliühingu pressiteate kohaselt kehtisid nii 2020. kui ka 2021. aasta märtsis ulatuslikud koroonapandeemiast tingitud liikumispiirangud, mis vähendasid mootoribensiini müüki 5-6 miljoni liitri võrra.
"Tavasituatsioonis on märtsikuus mootoribensiini tarbimine 23,5-24 miljonit liitrit, sel aastal oli see aga kõigest 20,5 miljonit liitrit. Langenud müügimahud saab ilmselgelt kirjutada ülikõrgete kütuse maailmaturuhindade arvele," tõdes Raamat.
Kuna bensiini tarbivad valdavalt eraisikud, siis võib müügimahtude vähenemisest Raamatu hinnangul järeldada, et Eesti inimeste ostujõud on vähenenud ja vähem on hakatud sõitma.
Õliühingu juhi sõnul on diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine mõjunud väga positiivselt ja diislikütuse tarbimine autotranspordifirmade pool suurenenud.
Samas rääkis Raamat, et diislikütuse hind maailmaturul on nafta hinnast märgatavalt kiiremini ja teravamalt tõusnud. Kuna umbes 75 protsenti diislikütusest tarbitakse ärisektoris, siis on sellel suur mõju üldisele inflatsioonile, rõhutas ta.
Märtsis saavutas nafta maailmaturuhind viimase 15 aasta hinnatipu ning oli esimest korda alates 2014. aastast kalendrikuu keskmisena üle 100 dollari barreli kohta. See viis mõneks ajaks Eesti tanklates bensiini hinna üle kahe euro liitrist.
Toimetaja: Mait Ots