Sõja 52. päev: Zelenski sõnul on olukord Mariupolis väga keeruline

{{1650081420000 | amCalendar}}
Plahvatus raketitabamuse saanud Lõssõtšanski nafta rafineerimistehases Luhanski oblastis.
Plahvatus raketitabamuse saanud Lõssõtšanski nafta rafineerimistehases Luhanski oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Viimasel ööpäeval Ukraina lahingutes olulisi muudatusi ei olnud ning Vene väed jätkavad Mariupoli pommitamist ja Harkivi linna osalist blokaadi. Vene kaitseministeeriumi teatel on pea kogu Mariupoli linn nende vägede käes.

Oluline 16. aprillil kell 22.52:

- Podoljak: Ukraina vajab relvi ja kohe;

- Venemaa teatel on Mariupol peaaegu täielikult nende vägede käes;

- Luhanski kuberner: hävitustöö on jõudnud kohutavate mõõtmeteni;

- Ukraina kaitseministeeriumi teatel kutsub Vene armee pidevalt juurde üksusi, et Mariupolile peale tungida, Zelenski sõnul on linnas olukord väga keeruline;

- Ukraina andmeil võivad Vene väed intensiivistada tegevust Izjumi suunal;

- Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus saanud surma 200 last;

- Kiievis ja Lvivis oli laupäeva hommikul kuulda plahvatusi;

- Ukraina presidendi sõnul on sõjas saanud surma 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina relvajõudude hinnangul on surma saanud üle 20 000 Vene sõjaväelase;

- meedia väitel pommitasid Vene väed Ukraina raketitehast;

- Briti luure teatel on saanud Ukrainas teedetaristu suuri purustusi ja seetõttu on keeruline ka humanitaarabi viimine piirkondadesse, mida Vene väed varem piirasid;

- Harkivi pommitamises sai surma vähemalt kümme inimest;

- Ukraina relvajõudude peastaabi väitel püüavad Vene väed mõnel pool moodustada Venemaale lojaalsetest elanikest uusi kohalikke valitsusi.

Podoljak: me vajame relvi ja kohe

Ukraina presidendi nõunik ja pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak avaldas laupäeval pahameelt, et Euroopa Liit saadab neile relvi, mida nad pole palunud ning nendegi saabumine võtab liiga kaua aega.

"Ukraina palub Euroopalt relvi. /.../ Euroopa annab relvi, aga mitte neid, mida me palusime. Relvade saabumine võtab liiga kaua aega. Demokraatia ei võida sellist mängu mängides. Ukraina vajab relvi. Mitte kuu aja pärast. Kohe," kirjutas Podoljak Twitteris.

Zelenski: meie vägede elimineerimine Mariupolis lõpetab läbirääkimised Venemaaga

Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed pole suutnud Mariupoli linna siiani täielikult enda kontrolli alla saada.

"Olukord Mariupolis on keeruline ja raske. Lahingud toimuvad just praegu. Vene armee kutsub pidevalt täiendavaid üksusi juurde, et linnale tormi joosta," lisas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles uudisteportaalile Ukrainska Pravda, et olukord Mariupolis on väga keeruline.

"Meie sõdurid on blokeeritud, haavatud on blokeeritud. Seal on humanitaarkriis. Kuid igatahes, nad kaitsevad end," lausus Zelenski.

Zelenski ütles, et kui Vene väed peaksid elimineerima Mariupoli kaitsjad, lõpetaks see kõik läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. "Sellest tekib tupik, sest me ei aruta oma territooriumi või rahva üle," lausus ta.

Zelenski võrdles Mariupolit Kiievi oblastis pommitamistes kõvasti kannatada saanud Borodjankaga, öeldes, et Mariupoli olukord võib olla kümme korda hullem.

Kui Venemaa haarab Mariupoli enda kontrolli alla, siis on see esimene suur linn, mis langeb.

Vene kaitseministeerium: Mariupol on pea kogu ulatuses Vene vägede käes

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on võtnud enda kontrolli alla Mariupolis asuva Illitši terasetehase, kuid seda väidet pole muud allikad kinnitanud.

Arvatavalt peavad Ukraina kaitsjad lahinguid peamiselt Azovstali juures, mis on teine suur terasetehas.

Mõlemad tehased kuuluvad Metinvestile, mis ütles reedel Reutersile, et ei laseks kunagi oma ettevõtetel Vene okupatsiooni all tegutseda.

Vene kaitseministeerium teatas laupäeva õhtul, et ainuke koht, kus Ukraina väed veel Mariupolis vastupanu osutavad, on Azovstali tehas.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel ulatuvad Ukraina vägede kaotused Mariupolis üle 4000 sõduri. 1464 sõdurit on nende teatel alla andnud.

Rünnakutes hävitatud Mariupol. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Laupäeval evakueeriti lahingupiirkondadest pea 1500 inimest

Laupäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukraina lahingupiirkondadest 1449 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Mariupolist õnnestus omal jõul pageda vaid 170 inimesel. 1211 inimest Polohõ, Vassilivka, Berdjanski ja Melitopoli linnast evakueerusid Žaporizzjasse, ütles Vereštsuk.

Vaatamata pidevale pommitamisele Vene vägede poolt õnnestus evakueerida mitukümmend inimest Luhanski oblastist Severodonetski, Rubižne ja Kreminna linnast.

Massiline pommitamine ei lubanud inimesi evakueerida sama oblasti Lõssõtšanski linnast, ütles Vereštšuk.

Ukraina hinnangul kavatsevad Vene väed Mariupoli 18. aprillil täielikult sulgeda

Ukraina võimude hinnangul valmistuvad Vene väed Mariupoli täielikuks sulgemiseks 18. aprillil.

Mariupoli meeri nõuniku Pjotr Andrjušenko sõnul kavatsevad Vene okupatsiooniväed linna sulgemiseks hakata piirama ka linnaelanike liikumist linnaosade vahel. Sealjuures võivad Vene väed läbi viia ka niinimetatud filtreerimist, värvates linna jäänud mehi oma ridadesse sisuliselt sunnitööle, sellest keeldujad saadetakse Novoazovskisse, vahendab Meduza.

Ümberpiiratud Mariupolis on nädala jooksul levitanud Vene väed ka lendlehti, milles kutsutakse linna jäänud võitlejaid üles relvi vabatahtlikult loovutama.

ÜRO andmetel kannatab rohkem kui 100 000 Mariupoli elanikku toidu- ja veepuuduse käes. Linnas pole ka kütet. ÜRO toiduabi programm püüab linna viia humanitaarabi, kuid abi ei jõua Vene vägede taksituste tõttu kohale, vahendab Ameerika Hääl.

Ukrainast lahkus ööpäevaga veel 40 000 inimest

Viimase ööpäevaga põgenes Ukrainast sõja eest veel 40 000 inimest, teatas uudisteagentuur AFP.

ÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Ukrainas Karolina Lindholm Billing ütles, et suurel osal viiest miljonist sõjapõgenikust, kes on Ukrainast lahkunud, pole enam kodu, kuhu tagasi tulla.

UNHCR-i andmetel on 24. veebruarist alates Ukrainast põgenenud 4 836 445 inimest.

Ukraina maakaitsevägede õppused Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Luhanski kuberner kutsus üles inimesi oblastist lahkuma

70 000 inimest, kes on veel jäänud Ida-Ukrainas lahingute keskpunkti sattunud Luhanski oblasti linnadesse, peaksid lahkuma, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai.

Enne Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril elas Luhanski oblasti aladel, mis ei olnud separatistide käes, umbes 330 000 inimest. Sõja ajal on evakueeritud ligikaudu 32 000 inimest, omal algatusel on lahkunud rohkem kui 200 000 inimest.

"Linnadesse on pragu üliohtlik jääda. Pommitamine on ägenenud," ütles Haidai, kelle sõnul on Vene väed pommitanud elamualasid Rubižne, Popasna ja Hirske linnas. Hävitustöö nendes kolmes linnas on neid muutnud äratundmatuseni, lisas Haidai.

Severodonetski linnast on hävitatud umbes 70 protsenti, ütles kuberner. Terve viimase ööpäeva on jätkunud Kreminna ja Lõssõtšanski linna pommitamine. Lõssõtšanskis tabas Vene vägede rakett kohalikku nafta rafineerimistehast.

"Hävitustöö piirkonnas on kohutavates mõõtmetes. Neid, kes siia jäävad, on ülikeeruline abistada. Vabatahtlikud hukkuvad," lausus Haidai.

Harkivi elanikud oma kodudes. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok

Kiievi ja Harkivi pommitamises said inimesed surma

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeva hommikul sai Kiievis raketirünnakus surma üks ja viga mitu inimest.

Klõtško ütles, et arstid võitlevad haavata saanute elu eest.

"Kiiev oli ja jääb agressori sihtmärgiks," sõnas linnapea.

Ka Harkivi oblastis sai laupäeval Vene raketirünnakus surma üks ja vigastada 18 inimest, ütles kohalik kuberner.

Harkovi oblasti prokuratuur täpsustas laupäeva õhtul, et raketirünnakus hukkus kaks tsiviilisikut.

Malõni elanik kahjustada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Oleg Petrasyuk

Ukraina: 200 last on surma saanud

Ukraina peaprokuratuur teatas laupäeval, et alates 24. veebruarist, mil Venemaa oma sissetungi alustas, on Ukrainas saanud surma 200 last. Üle 360 lapse on saanud vigastada.

ÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas sel nädalal, et ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja tõttu pidanud kodudest lahkuma. Ukrainast naasnud UNICEF-i hädaolukordade programmi direktor Manuel Fontaine ütles esmaspäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et ta on harva näinud, et nii lühikese ajaga on suudetud nii suurt kahju teha.

"Nad on olnud sunnitud jätma kõik maha: nende kodud, koolid ja sageli ka pereliikmed," ütles ta.

ÜRO inimõiguste voliniku (OHCHR) teatel on 14. aprilli seisuga leidnud kinnitust 1982 tsiviilelaniku hukkumine Ukrainas alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid. ÜRO andmeil on hukkunud 162 last. Viga on saanud 2651 tsiviilelanikku, nende seas 256 last.

OHCHR selgitas, et enamik inimesi on hukkunud või viga saanud pommitamise ja õhurünnakute tõttu.

Fontaine sõnas, et hinnanguliselt 3,2 miljonit last on jätkuvalt oma kodudes. "Ligi pooltel on oht, et neil pole piisavalt toitu. Rünnakud veesüsteemidele ja elektririkked on jätnud hinnanguliselt 1,4 miljonit Ukraina inimest veeta. 4,6 miljonil inimesel on sellele vaid piiratud ligipääs," rääkis ta.

Fontaine lisas, et Mariupolis ja Hersonis on olukord veelgi hullem, sest seal on pered olnud nädalaid kraaniveeta ja sanitaarteenusteta, lisaks pole regulaarselt saada toitu ning arstiabi.

"Nad varjuvad oma kodudes ja metroos, oodates pommitamise ja vägivalla lõppemist," ütles ta.

Vene väed ründasid Ukraina raketitehast

AFP teatel pommitasid Vene väed laupäeva öösel Kiievi rahvusvahelise lennuvälja lähedal olevat Vizari raketitehast.

Ukraina riikliku relvatootja sõnul toodetakse tehases Neptune tiibrakette. Vähemalt üht sellist raketti kasutati Ukraina teatel Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva vastu sel nädalal.

Venemaa teatel kasutasid väed tehase tabamiseks merel baseeruvaid pikamaarakette.

Tehase lähedal tegutseva puidutöökoja omanik Andrei Sizov ütles, et tehas sai viis tabamust. "Mu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha. Nad panevad meid Moskva hävitamise eest maksma," ütles Sizov.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 20 100;

- tankid 762;

- jalaväe lahingumasinad 1982;

- lennukid 163;

- kopterid 145;

- suurtükisüsteemid 371;

- õhutõrjesüsteemid 66;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 125;

- operatiiv-taktikalised droonid 138;

- autod ja muud sõidukid umbes 1458;

- kütuseveokid 76;

- laevad / paadid 8;

- eritehnika 26;

- ballistilised raketid 4.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Kohalikud elanikud Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Viimane ööpäev olulisi muutusi lahingutes ei toonud

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel reedel lahingusuundades olulisi muudatusi ei toimunud. Vene vägede põhirõhk on läinud vägede ümbergrupeerimisele ja tugevdamisele.

Ukraina teatel jätkavad Vene väed Ukrainas tööstus- ja tsiviiltaristu pommitamist ning püüavad mõnel pool pealetungi alustada.

Vene vägede aktiivseim tegevus on viimasel ööpäeval olnud Slobožanski ja Donetski suunas. Mariupoli pommitamine ning Harkivi linna osaline blokaad jätkuvad. Ukraina teatel püüdsid Vene väed reedel Donetskis Marinka linnale peale tungida, kuid edutult.

Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul võib Venemaa intensiivistada oma tegevust Izjumi ja Barvinkove asulate suunas, et jõuda Slovjanski lähedal asuvate vägede tagalasse.

Ukraina relvajõudude sõnul võib eeldada, et Vene väed jätkavad katseid Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmiseks.

Ukraina relvajõudude teatel rikuvad Vene väed okupeeritud aladel kohalike elanike õigusi, varastavad või ähvardavad neid vägivallaga, võtavad ära nende sõidukeid ja rõivaid. Ukraina vastupanu mahasurumiseks tuvastavad Vene väed sõjaväeteenistuses olevaid inimesi.

Luganski oblasti okupeeritud aladel on Ukraina väitel näha, et Vene väed kasutavad koolihooneid täiendavate välihaiglate rajamiseks ning relvade, laskemoona ja sõjaväevarustuse hoiustamiseks.

Ukraina peastaabi teatel püüavad Vene väed mõnel pool imiteerida valimisi ning moodustada kohalikke omavalitsusi kohalikest elanikest, kes on Venemaale lojaalsed.

Kohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko

Kiievis kõlasid plahvatused

Laupäeva varahommikul anti õhuhäiret mitmel pool Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis.

Õhuhäire kõlas ka Ukraina kesk- ja lääneosas, sealhulgas Rivne, Lvivi, Ivano-Frankivski, Volõni, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastis.

Linnapea Vitali Klõtško sõnul kõlasid Kiievis Darnõtskõi linnaosas ka plahvatused. Tema sõnul pole teada, kas on ka kannatanuid, kuid päästetöötajad on plahvatuspaigas.

Meedia teatel kõlasid plahvatused ka Lvivi linnas.

Briti luure: Ukraina teed on saanud suuri purustusi

Briti luure ütleb oma laupäeval avaldatud ülevaates, et sõjast puudutatud piirkondades on teedetaristu saanud suuri kahjustusi ning Vene väed on seda süvendanud, hävitades Põhja-Ukrainast lahkudes peamistel marsruutidel sildu, paigaldades maamiine.

Jõeületuskohtade hävitamise tagajärjel Tšernihivis ja selle ümbruses on jäänud linna vaid üks jalakäijatesild üle Desna jõe. Enne sõda elas linnas ligikaudu 285 000 elanikku.

Briti luure tõdeb, et Ukraina transporditaristu kahjustamise tõttu on nüüd väga suur väljakutse see, kuidas tarnida humanitaarabi piirkondadesse, mida Venemaa varem piiras.

Kokku on lepitud üheksas evakuatsioonikoridoris

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on laupäevaks kokkulepe üheksa humanitaarkoridori avamise kohta.

Teiste seas on plaanis eraautodega võimaldada inimestel lahkuda ümberpiiratud Mariupolist.

Vereštšuk ütles, et üheksast evakuatsioonikoridorist viis on kavandatud inimeste ära toomiseks Luganski oblastist.

Harkivi pommitamises sai surma kümme inimest

Ukraina peaprokuratuur teatas, et reedel sai Harkivis pommitamises surma vähemalt kümme inimest, nende seas seitsmekuune beebi.

Peaprokuratuuri teatel kasutasid Vene väed Harkivi tööstuspiirkonna ründamiseks mitmikraketiheitjaid.

"Pommitamine tappis kümme tsiviilelanikku, nende seas seitsmekuuse lapse. Veel 35 inimest sai vigastada. Mitu elumaja sai kahjustada ja hävis," teatas prokuratuur.

Harkivis ja teistes Donbassi piirkonna linnades on viimasel ajal rünnakud kasvanud, kuna Venemaa on öelnud, et keskendub nüüd pigem Ida-Ukrainale. Tsiviilohvrite arv on raketi- ja pommirünnakute tõttu kasvanud. 

Kohalikud elanikud Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok

Zelenski: surma on saanud kuni 3000 Ukraina sõjaväelast

President Volodõmõr Zelenski ütles CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina ametnike hinnangul on sõjas surma saanud umbes 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Vene sõjaväelasi on tema väitel surma saanud 19 kuni 20 000. Venemaa on tunnistanud siiani 1351 sõjaväelase hukkumist.

Zelenski sõnul on vigastada saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.

Tsiviilohvrite arvu on Zelenski sõnul keerulisem öelda. "Tsiviilelanikest on väga keeruline rääkida, kuna meie riigi lõunaosa kohta, kus linnad on blokeeritud - Herson, Berdjansk, Mariupol ja Volnovaha piirkond - me lihtsalt ei tea, kui palju inimesi on seal surma saanud," ütles ta.

USA: Vene sõjalaeva uputasid Ukraina raketid

USA kaitseametnike sõnul hävitasid Vene sõjalaeva Moskva, mis hiljem uppus, Ukraina raketilöögid.

Moskva sai Mustal merel tabamuse varem sel nädalal. Ukraina teatel sai laev pihta kahe laevatõrjeraketiga Neptune. Vene kaitseministeerium teatas tulekahjust laeval ning ütles, et laev uppus tormi tõttu.

The Washington Posti ja The New York Times'i andmetel kinnitasid USA kaitseametnikud reedel Ukraina versiooni.

CNN küsis intervjuus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Moskva kohta, kuid ta oli oma vastuses ettevaatlik.

"Me teame, et seda enam pole. Meie jaoks oli see tugev relv meie riigi vastu, seega pole selle uppumine meie jaoks tragöödia," sõnas Zelenski ja ütles, et ajalugu annab selgust, mis laevaga juhtus.

Moskva pardal olnud enam kui 500 inimese saatuse kohta on vähe informatsiooni. Venemaa pole selle kohta detaile avaldanud.

Toimetaja: Merili Nael, Tõnu Karjatse, Marko Tooming

Allikas: The Guardian, Reuters, BBC, CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: