Et sügiseks oleks Paldiskis nii LNG ujuvterminal kui ka kai selle vastuvõtmiseks, on Aasa sõnul käimas kaks läbirääkimist: ujuvterminali ehk laeva rentimiseks peetakse läbirääkimisi Soomega, kai rajamiseks räägivad läbi Alexela ja riigi äriühing Elering.

Aasa sõnul on mõistetav, et Alexelal on eraettevõttena vaja garantiid, et sõltumatult poliitilistest otsustest saavad nad oma kulud kaetud.

"Läbirääkimiste sisuks ongi, et kuidas anda Alexelale ehk erainvestorile kindlus, et kui kai valmis saab, et investor oma kulud tagasi saaks. On mitmeid võimalusi. Elering on valmis kaid kohe välja ostma. Teise poole ettepanek oli, et oleks võimalik kasutada ka rendivarianti või hilisema väljaostu optsiooni, et kui kai enam kasutamist ei leia, siis see omandatakse, et nii anda garantii investorile kai väljaehitamiseks," ütles Aas ERR-ile.

Alexela on soovinud ka garantiid, et poliitilised seisukohad ei muutuks ehk riik ei otsustaks lähitulevikus, et Venemaalt võib gaasi siiski osta. Aasa sõnul on valitsus Venemaalt gaasi ostmise lõpetamise otsuse teinud, kuid tähtis on, et sama otsustaks ka teised piirkonna ühise gaasituru osalised. "See tagaks kindluse, et tulevikus saab LNG olema turul turupõhiselt. See garantii saab olema," ütles ta.

Ujuvterminali rentimiseks käivad praegu läbirääkimised Soomega, kuid isegi kui kokkuleppele ei jõuta, on soomlased laeva nagunii hankimas, ütles Aas, ja lisas, et kokkulepe Eesti ja Soome ning hiljuti Paldiski LNG-projektiga liitumise soovist teatanud Läti vahel muudaks selle kõigi jaoks odavamaks.

Aasa sõnul on oluline, et mõlemad läbirääkimised oleksid lõppenud aprilli lõpuks, sest viivitamisega võib sügiseks Eestisse LNG vastuvõtuvõimekuse rajamine ohtu sattuda. Kui kõige hullem stsenaarium peaks teoks saama, on riigieelarves eraldatud gaasivaru ostmiseks 170 miljonit eurot.

"Eelarves on vahendid osta Eestile gaasireservi ühe teravatt-tunni ulatuses. See on tagavaravariant, kui midagi sellist peaks juhtuma, et me seda kaid ei saa. Ma pigem hindan seda tõenäosust väikeseks, aga kuivõrd ehitamiseks on loetud kuud, siis igaks juhuks varuda veel üks variant tänases olukorras on mõistlik," lausus Aas.

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar on ERR-ile öelnud, et lisaeelarves on LNG-terminali rajamiseks ette nähtud 30 miljonist eurost suurima kuluga ujuvterminali rentimine, mis maksaks Eestile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot. Kai ehk kaldapealse võimekuse väljaehitamine maksab 20 kuni 30 miljonit eurot.