Parmas rääkis "Esimeses stuudios", et Ukrainas on näha laia paletti rahvusvahelisi kuritegusid.

"Me räägime väga erinevatest sõjakuritegudest: tsiviilelanike, tsiviilobjektide, ohtlikke jõude sisaldavate objektide ründamised, marodeerimine, samamoodi ka pantvangi võtmised, deporteerimised, ilma kohtuta hukkamised ja mõrvad, inimsusevastased kuriteod, mida seal toime pannakse. Ja ma arvan, et on põhjust rääkida mitte lihtsalt agressiooniaktist, vaid see agressiooniakt, mida Venemaa Ukraina suhtes sooritab, seal saame leida agressioonikuriteo tunnuseid," selgitas peaprokurör. Tema sõnul on selle kohta ka tõendeid.

Eesti riigikogu tunnistas neljapäeval vastu võetud avalduses Venemaa relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Sama ütles Läti.

Parmas tõdes, et genotsiidi vastase konventsiooni mõttes praegu Ukrainas genotsiidi toimunud ei ole.

"Aga siin tuleb teha üks päris oluline täpsustus. Nimelt genotsiidi konventsioonis on tõesti väga kitsalt, väga spetsiifiliselt sõnastatud, misasi on genotsiidikuritegu. Ja kuigi tänased need teod ja ka Venemaa defineeritud eesmärgid sinna alla ei mahu, siis see on niiviisi eeskätt põhjusel, et kui seda konventsiooni kunagi kokku lepiti, arutati aastal 1948, siis Nõukogude Liit ja Hiina läbirääkivate riikidena väga hoolega nägid vaeva selleks, et mõned neist tegudest ja eesmärkidest, mida näiteks praegu ka Ukrainas realiseeritakse, ei saaks selle definitsiooniga kaetud," lisas ta samas.

"Genotsiidikuriteo määratlus rahvusvahelises õiguses täna on selline, et on tarvis n-ö eesmärki hävitada kas riikkondlik ehk kodakondsusel põhinev, etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline täielikult füüsilises mõttes. Sinna alla ei käi näiteks niisugune poliitiline grupp nagu bandeeralased, natsid nagu on defineerinud Venemaa täna enda eesmärke, et hävitada sellised grupid. Sinna alla ei käi nn kultuuriline genotsiid, mis seisneks eelkõige mingi grupi assimileerimises, identiteedi hävitamises, aga mitte inimeste füüsilises hävitamises," selgitas Parmas.

Peaprokurör ütles, et riigikogule ei saa poliitilises avalduses Venemaa tegusid genotsiidiks nimetamisel midagi ette heita. Tema hinnangul oleks praeguste poliitiliste avalduste valguses õige aeg genotsiidi juriidilist mõistet laiendada.

"Genotsiidi juriidiline sõnastus jätab päris palju soovida. See tõesti ei ole väga terviklik või loogiline, mis selle kuriteokoosseisuga täna hõlmatud on ja mis on sellest hõlmamata jäetud. Nii et ma arvan, et kui nende poliitiliste deklaratsioonide taha tuleb nüüd ka tõeline huvi ja valmisolek asuda genotsiidi juriidilist mõistet korrastama ja mõnes mõttes laiendama, siis on väga hea, et see diskussioon on praegu üles võetud," rääkis ta.

Parmase sõnul käivad praegu mitmes riigis kriminaalmenetlused Ukrainas toime pandud võimalike sõjakuritegude osas, samamoodi Eestis.

"Me saame koguda neid tõendeid, mis meieni jõuavad näiteks tunnistajate näol, kes Eestis varjupaika otsivad. Meile võib sattuda ka mõni toimepanija. /.../ Neid tõendeid kogudes ja menetlusi läbi viies on mitmed riigid alustanud kriminaaluurimisi. On olemas riikidevaheline uurimisrühm, ka Eesti kaalub tõsiselt selle uurimisrühmaga liitumist," selgitas Parmas.

Parmas rääkis, et kuigi läbi on vaja viia terviklik õigusriiklik protsess selleks, et öelda, kes ja mida täpselt sõjas teinud on, siis Venemaa liidrit Vladimir Putinit on põhjust kahtlustada pea kõiges kurjas, mis Ukrainas toime pandud.

"Mina julgeks öelda, et põhjust on kahtlustada Putinit isiklikult enam-vähem kõiges selles kurjas, mida Ukrainas tehtud on, millele viitab muu hulgas kas või see, et Butša veresauna läbiviijad, terve üksus sai aunimetuse ja esiletõstmise Venemaa presidendilt. Võigas. Aga selle põhjal üksi me ei saa kahjuks kedagi juriidiliselt kurjategijaks tunnistada," rääkis peaprokurör.