Lisaks paisu säilimise toetamisele kiitis valitsus heaks kultuuriminister Tiit Teriku ettepaneku taotleda piirkonnas oleva Natura ala erandi käsitlemist, mis tagab Linnamäe paisu kui kultuurimälestise ja väljakujunenud elukeskkonna säilimise ning seal taastuvenergia tootmise jätkamise. 

Linnamäe hüdrojaamas tegutseb praegu tootmisega Wooluvabrik OÜ.

Jõelähtme vallas Jägala jõel asuv Linnamäe hüdrojaam ja pais on tuliste vaidluste keskmes olnud juba pea paarkümmend aastat. Keskkonnaministeerium koos keskkonnaametiga on olnud selgelt olnud kaladele läbipääsu tagamise poolt, kultuuriministeerium koos muinsuskaitsemetiga on olnud paisu lammutamise või muul moel kahjustamise vastu. Jõelähtme vald koos kohalike elanikega on samuti olnud paisu ja koos sellega ka Linnamäe paisjärve säilimise poolt, erinevad kalandusühingud on aga nõudnud kaladele paisu avamist.

"Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Siirdekaladele läbipääsu tagamine eeldab ühel või teisel viisil paisu lõhkumist. Kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kui objekt hävib, siis seda enam tagasi ei saa," ütles Terik.

Terik märkis valitsuse pressikonverentsil, et keskkonnaminister Erki Savisaar "võitles ja kaitses kalade õigusi", kuid et tal on hea meel, et valitsus otsustas siiski paisu säilitamise poolt.

Teriku sõnul pooldas paisu säilitamist 16 22-st arvamust avaldanud organisatsioonist, kelle käest hinnangut küsiti.

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks tehtud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet. Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal.