X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vandeadvokaadid: kui võim tõmbab ajakirjanikele piire, tuleb olla valvel

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild on seisukohal, et kui kohtuvõim või riigivõim hakkab tõmbama ajakirjanikele piire ja neid trahvidega ähvardama, peab ajakirjandus olema valvel.

Karmen Turk ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et prokuratuuri väide, nagu ajakirjanikud avaldanuks menetluse andmeid toetudes avaliku huvi asemel uudishimule, ei ole argument.

"Me räägime Eesti suurimast pangast, me räägime juhtumist, mis on mõjutanud Eesti riigi reitingut rahvusvahelisel tasandil. Me ei saa siin rääkida kindlasti uudishimust. Ma kardan, et see argument juba iseenesest antud kaasuse puhul lihtsalt ei päde," sõnas Turk.

"Meil ei ole sellist asja nagu ajakirjanduse seadus, meil ei ole ka ajakirjandusvabaduse seadust. Iga kord, kui kas kohtuvõim või riigivõim ütleb ajakirjanikele, et siin on see piir, peab olema ajakirjandus valvel," märkis Turk.

Turki hinnangul aitab tekkinud debatt ohtu ajakirjandusvabadusele vähendada.

"Ja kui vaadata natuke kaugemale, siis Euroopa inimõiguste kohus on lõpuks see, kes selliseid asju vaatab. Seal on ikkagi väga tihti proovitud vahet teha selles, et mida see ajakirjanik nüüd tegi, kas ta ise ebaseaduslikult kuidagi sai infot, näiteks keelitas, varastas või pettis infot välja või ta vahendas informatsiooni, mis talle teatavaks oli saanud. Viimases olukorras on Euroopa Inimõiguste Kohus öelnud, et ei saa riik sekkuda. Kuidas meil läheb? Meil see seaduse sõnastus on täpselt selline, nagu ta on, nii et on väga hea, et praegu see debatt käima läks," kommenteeris Turk.

Vandeadvokaat Maarja Pild ütles ERR-ile, et prokuratuuri nõudmised ajakirjandusliku materjali avaldamise pärast tekitavad palju küsimusi.

"Asi ulatub kaugemale seaduse tasandile. Kas meil üldse peaks sellises sõnastuses seadus olema? Kas selles peaks olema teatud tagatisi ajakirjanikele? Ka küsimus sellest, kas üldse peaks olema lubatud trahvi ajakirjanikule füüsilise isikuna määrata. Lõppude lõpuks ju ajakirjanik teeb oma tööd ja see paratamatult sõnavabadust mõjutab ja pärsib, kui trahve määratakse," sõnas Pild.

"Me teame ka meediast, et hetkel on ka prokuratuur nõudnud täiesti maksimummääras trahvi määramist. Paratamatult selline prokuratuuri nõudmine tekitab palju küsimusi ja ka meediavabaduse osas üldlihtsalt, et mis saab edasi," ütles Pild.

"Kui sellised trahvid ähvardavad, siis isegi kui ajakirjanik ei mõtle sellele igapäevaselt, võib ju ka mõni lugu ära jääda. Ja see on tegelikult ühiskonnale oluline, me ei taha ju Eestiga sinna jõuda," lisas ta.

Pild rääkis, et juhul kui ajakirjanikke on vaja korrale kutsuda, ei ole vaja prokuratuuril tegutseda, vaid selleks on ka teisi meetodeid. "On olemas pressinõukogu, isikutel on endal õigus pöörduda kohtu poole, ka ajakirjanduse poole," ütles Pild.

Pild rääkis, et kohtud on ikka pädevad hindama, mis on avalik huvi ja mis mitte, aga viitas ühele halduskolleegiumi lahendile riigikohtust, kus riigikohus on öelnud, et ikkagi ajakirjanik on see, kes annab avalikule huvile sisu ja kohus saab sekkuda ainult olukorras, kus on ilmselge, et seda avalikku huvi ei ole. "Selliselt avaliku huvi sisustamine on väga oluline, sest siis me ei jõuagi riiki, kus prokuratuur või kohtud ütlevad ette, mis on avalikes huvides," rääkis Pild.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: