Kirikupeade rahusõnum kõlab Moskva kurtidele kõrvadele

Lisaks riigijuhtidele kutsuvad Venemaad sõda lõpetama ka kirikupead, ent kuna Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill on üks sõja õigustajatest, siis rõhumine kristlikule ligimesearmastule on seni kõlanud kurtidele kõrvadele.
Kirikud pakuvad Ukrainale humanitaariabi ja abistavad sõja eest pagenud ukrainlasi. Lisaks materiaalsele abile loodavad kirikud hoolt kanda inimeste hingelu eest. Sõja algul käis näiteks osa Tartus viibinud Ukraina sõjaväelasi katoliku kiriku preestri juures pihil enne kodumaale naasmist.
"Nad ütlesid talle, et jah, me teame, et osa meist sureb seal. Tegelikult see preester on mulle juba öelnud, et juba ta teab mitut neist, kes on juba surnud. Ma arvan, et see on just see spetsiifiline töö, mida kirik saab teha. Meie töö on ju hoolitseda inimese hinge eest," meenutab katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Philippe Jourdan.
Hingeelu eest püüavad kõik kirikud hoolt kanda, sõltumata konfessioonist. Kuid selle töö kõrval on kirikutel ka teine roll. Kui riigid ei leia diplomaatilist lahendust, üritavad rahusõnumit Venemaale tuua kirikujuhid. Kuna maailmas on ligi kaks ja pool miljardit kristlast, on kirikujuhtidel lai auditoorium.
"Eesotsas muidugi Rooma paavstiga. Rooma katoliiklased on maailma kristlaskonnast kõige suurem osa, neid on üle 1,3 miljardi. Ühtegi teist nii suurt riiki ju ei ole. Sellisel ideoloogilise tasandil, just kõneledes sõjast kui moraalsest defitsiidist, kõneledes inimhinge väärtusest, kõneledes inimese väärtusest – selles vallas on kirikutel kahtlemata oma roll mängida," rääkis Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets.
Paavst soovis Putiniga kohtuda
Möödunud nädal soovis Rooma paavst minna Moskvasse, Putin paavstiga kohtuma ei nõustunud.
"Paavsti tiitel on traditsiooniliselt ladina keeles summus pontifex ja pontifex tähendab ladina keeles silla ehitaja. Kui on üks inimene maailmas, kelle moraalne autoriteet on selline, et ta võiks rääkida rahust Putiniga, siis see ei saa olla kindlasti president Biden, Macron või Scholz või teised. Mingil määral meie ainuke lootus on paavst, ma ei usu, et Putin võtaks kedagi teist kuulda," selgitas Jourdan paavsti eesmärki.
Silla ehitamiseks on vaja tuge mõlemalt kaldalt. Jourdan ütles, et paavst mõistab, et rahusõnum läheks tõenäoliselt kurtidele kõrvadele, kuid kuna sõja lõpetamine sõltub eelkõige Putinist, peab siiski proovima teda veenda. Ei tasu sealjuures unustada, et enamik venelasi on õigeusklikud. Seetõttu kahtleb Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, et paavstil rahu toomiseks Venemaal piisavalt mõjuvõimu oleks. "Ainus, kes usuliselt pinnalt saaks seda protsessi mõjutada, on tegelikult ikkagi patriarh Kirill, kes – ma usun – on ikkagi väga hästi kursis sellega, mis Ukrainas toimub. Aga kes patriarhi mõjutada saaks, ma jään vastuse võlgu, sest erinevad konfessioonid või kirikud ei allu üksteisele," tõdes peapiiskop.

Euroopa Liit kaalub patriarh Kirilli panemist sanktsioonide alla
Loota võiks rahvusvahelistele kiriklikele organisatsioonidele, mis tegelevad rahu taotlemisega.
"Näiteks Kirikute Maailmanõukogu, peakorteriga Genfis," tõi Viilma näite. "Osalesin ise kuu aega tagasi ühel ümarlaual, kus olid siinse piirkonna kirikute juhid. Läbirääkimistele olid oodatud ka Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku juhid. Just nimelt selleks, et kuidas rahu saavutada ja kui palju kirikud saavad kaasa aidata. Erinevate sanktsioonide tõttu kahjuks ei pääsenud Moskva patriarhaadi esindajad Euroopasse."
Vene õigeusu kiriku pea Kirill on samas sõda õigustava ideoloogia üks autoritest. "Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill on alates sõja algusest esinenud terve rea seisukohavõttudega, kus ta toonitab seda, et Venemaa ei ole mitte kedagi mitte kunagi rünnanud ja et kogu see sõda on justkui metafüüsiline võitlus hea ja kurja vahel," märkis Rohtmets.
"Sellisena, Venemaa tegevust õigustades ja kaitstes suurt kristlikku minevikuga püha Venemaa kontseptsiooni on ta ikkagi selle sõja üks ideoloogidest ja üks kaassüüdlastest. Mitte kaasajooksik või kuidagi sunnitud seisukohti võtma. Ta on selle positsiooni endale ise võtnud. Ta ei ole seda positsiooni võtnud mitte alles sõja alguses, vaid see on tema kindel veendumus ja arusaam olnud juba aastakümneid. See on kontseptsioon, mille on välja töötanud nii Vene õigeusu kirik kui ka riik," rõhutas teoloog.
See on põhjus, miks Euroopa Liit arutab isiklikult Kirilli panemist sanktsioonide alla. Viilma rõhutab, et sõja peab hukka mõistma. "Aga kui nüüd eeldada, et selles samas valdkonnas teised kirikud kuidagi korrale kutsuksid või dialoogi peaksid nende inimestega, kes on sanktsioneeritud, siis ei ole ju võimalik dialoogi pidada, kui ei ole võimalik nende inimestega ühe laua taha ka kokku saada," nentis Viilma.
"Nii et need sanktsioonid ühest küljest annavad väga selge poliitilise sõnumi näiteks Moskva patriarhaadi juhtidele, aga teisest küljest takistavad teistel maailma kirikutel nendega dialoogi pidamast. Ei oskagi öelda, mis see õige ja mis see vale oleks," tunnistas peapiiskop. "Õnneks Eestis me saame kõik kirikute juhid omavahel kenasti räägitud ja ka sõja üle arutletud ning ühiseid seisukohti kujundada."
Metropoliit Eugeni valib sõnu
Viilma viitab näiteks märtsis ilmunud kirikute avaldusele, mis kordab ÜRO peaassamblee hukkamõistu Venemaa sõjale. Sellele avaldusele kirjutas alla ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni. Siiski märtsi lõpus ETV+ saates "Nädala intervjuu" ütles metropoliit, et ka teiste suurriikide juhid peaks teadvustama oma vastutust. Eugeni ei ole sellele vaatamata kirikute ühisavalduselt oma allkirja tagasi võtnud.
"Ma ei ole kuulnud ka, et ta kiidaks takka Putini sõda Ukrainas või õigustaks seda. Pigem on ta tõepoolest neutraalne. Mina ise nii neutraalne ei oleks, aga see on juba tema otsus ja tema kirik," ütles Viilma.
Metropoliit Eugeni ettevaatlikult valitud sõnumid ei tule soovist vältida Moskva pahameelt.
"Võrreldes Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliit Eugeniga on Läti ja Leedu õigeusu kiriku pead, kes mõlemad kuuluvad Moskva patriarhaadi koosseisu, sõja ühemõtteliselt hukka mõistnud," selgitas Rohtmets. "Nad on ka deklareerinud, et ei ole patriarh Kirilliga nõus. Nendega ei ole küll praegusel hetkel mitte midagi juhtunud."
"Ma usun, et see on mitte niivõrd metropoliit Eugeni isikliku sanktsioneerimise või isikliku kartuse küsimus. Küsimus on ikkagi selles, et mida ta peab kirikupeana õigeks öelda oma koguduse liikmetele," kinnitas kirikuloo kaasprofessor.
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik on mitmekesine, koguduse liikmeid on palju ja arvamusi on erinevaid. Seega ei ole õigeusu kirik Eestis Moskva mõjuvõimu käepikendus. "Niimoodi üldistades ja tavalist õigeusklikku silmas pidades ei saa küll öelda, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik oleks selline pehme jõud," ütles Rohtmets.
Metropoliit Eugeni esitab siiski kaheti mõistetavad sõnumeid. "Lõpuks on kirikupea siiski kiriku hääl, kes esitab kiriku nimel sõnumeid. Isegi siis, kui mõni preester või koguduse liige sellega nõus ei ole," tõdes Rohtmets.
"See on küll tõepoolest küsimus, kas siinse Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku pea Eugeni peaks järele mõtlema ja siinsete õigeusklike poole pöörduma selge ja kinnitava sõnumiga. Praegusel hetkel tõepoolest paljud vene keelt kõnelevad inimesed ootavad kinnitust, sest informatsiooni on palju, informatsiooni on vastukäivat. Eeskätt venekeelses ruumis," kirjeldas teoloog selge sõnumi olulisust.
Metropoliit Eugeni endaga ei õnnestunud ERR-il rääkida. Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajad pakkusid selleks võimalust alles pärast 9. maid.

Õiglane rahu nõuab kahetsust
Kui kirikud otsivad õiglast rahu, ei saa see tulla kahetsuseta. "Kahetsuse jaoks omakorda on vaja, et Vene Föderatsiooni esindajad, sealhulgas patriarh Kirill saab aru sellest, mis on tehtud valesti. See muidugi nõuabki kõige suuremat pingutust," toonitas Rohtmets.
"Selge on see, et kui Vene patriarhaadi enda rüpest hakkavad need sõnumid üha valjemalt kõlama, et see kahetsus peaks kirikupea suust kõlama, siis kahtlemata võib see tuua kaasa ka üksjagu palju positiivset," avaldas Rohtmets lootust. "Kasvõi lihtsalt tavaliste Vene inimeste julgustamisel, et nad võtaksid sõna selle suhtes, mis Ukrainas toimub ja teeksid seda ausalt."
Seega on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni sõnumid olulised mitte ainult Eesti õigeusklikele vaid kogu maailmale.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi