Raik: Macroni pakkumine ei sobi ei Ukrainale ega ka Eestile
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni esmaspäeval esitatud idee luua Euroopa poliitiline kogukond, milles nähakse võimalikku aseaine pakkumist Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise asemele, ei tohiks rahuldada ei Kiievit ega ka Eestit, ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.
"Ma ei usu, et see saaks olema Ukraina jaoks rahuldav, see ei peaks olema ka näiteks Eesti vaatest rahuldav lahendus," ütles Raik "Välisilmas" Johannes Trallale antud usutluses.
Raiki hinnangul tuleb laienemispoliitika Euroopa Liidus põhjalikult ümber mõelda ning ilmselt on siin oodata tuliseid vaidlusi.
"Täna saime aimu, mis suunas liigub Prantsusmaa oma seisukohtadega: võib-olla ei ütle otseselt "ei" kandidaatriigi staatuse andmisele, aga kui sinna juurde lisada see, mida Macron täna ütles, et Ukrainal võtab võib-olla aastakümneid aega, et liikmeks saada ja loome üldse mingi uue struktuuri, konföderatsiooni, uue poliitilise ühenduse, mis siis justkui pakub alternatiivse lahenduse, siis ma ei usu, et see saaks olema Ukraina jaoks rahuldav, see ei peaks olema ka näiteks Eesti vaatest rahuldav lahendus," rääkis välispoliitika instituudi direktor.
Raiki sõnul võibki Ukrainal Euroopa Liidu täisliikmeks saamine aastaid aega võtta.
"Aga üks järeldus, mida me peaksime praegu Euroopa geopoliitilistest ja julgeolekupoliitilistest muutustest tegema, on see, et Euroopa Liit peab nüüd selgelt lubama Ukrainale, et see saab EL-i liikmeks ja et Euroopa Liit teeb omalt poolt kõik selleks, et Ukrainat selles suunas aidata. Kindlasti peab välja mõtlema mingeid vaheetappe, kuidas Ukrainat samm-sammult integreerida enne kui täisliikmeks saamine on võimalik," selgitas ta.
"Aga mitte nii, et me loome üldse mingi alternatiivse struktuuri ja ütleme, et see ongi see lahendus," rõhutas ta.
Juuni lõpus on oodata Euroopa Liidu otsust Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmise kohta.
Toimetaja: Mait Ots