Riigi äriühingu Eleringi ja eraettevõtjate Alexela ja Infortari läbirääkimised LNG vastuvõtmiseks vajaliku kai rajamiseks jõudsid möödunud nädala lõpus punkti, kus mõlemad pooled teatasid, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Peale kohtumist majandusminister Taavi Aasaga, kes on muu hulgas ka Eleringi üldkoosolek ehk kõrgeim otsustaja, teatati, et läbirääkimised jätkuvad.

Eestile hädaolukorraks gaasivaru hankima hakkava varude keskuse juht Leppiman ütles ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast", et tema teada on Elering saanud Aasalt suunise, et LNG vastuvõtuvõimekus tuleb saavutada, mis tähendab, et kokkulepe Alexelaga, kes on asunud juba ujuvterminali vastuvõtuks vajalikku kaid rajama, on igal juhul vaja saavutada.

Leppiman möönis, et kui kokkulepe saab olema Eleringi jaoks äriliselt kahjumlik, siis on olemas võimalus, et Elering pöördub omaniku ehk riigi poole, et üldkoosolek kinnitaks otsuse, mis lubab tavapärase äriloogika vastu käiv leping sõlmida.

Juhuks kui LNG projekt mingil põhjusel peaks siiski ebaõnnestuma ning sügiseks ei suudeta LNG vastuvõtuvõimekust Eestis luua, on valitsus kirjutanud lisaeelarvesse 170 miljoni eurose gaasiostu. Gaasivaru ostmise enda ülesandeks saanud varude keskus soetab ja hoiustab selle eest ühe teravatt-tunni jagu maagaasi.

"See on Eesti aastasest gaasitarbimisest viiendik, see summa hõlmab ka hoiustamise kulu, mida me veel täpselt ei tea, aga on prognoositud, et see on umbes neli miljonit eurot aastas," ütles Leppiman.

Leppimani sõnul on valitsuse otsustatud kolmeastmelise gaasi varustuskindluse tagamise esimene aste siiski LNG vastuvõtuvõimekus, millega tagataks kohaliku gaasituru toimimine.

"Gaasivaru, mida hankima hakkame on järgmine kindlustus, et kui tõepoolest plaan A ei õnnestu, terminal ei õnnestu /.../, on võimalik kuskil poolteist külma talvekuud selle varuga hakkama saada. Ka müüjatel on kommertsvarusid piisavalt," ütles Leppiman, kelle sõnul on ka Eleringil maagaasivaru 105 gigavatt-tundi.

Riiklikku gaasivaru hakatakse hoidma Lätis Inculkansi hoidlas. Samas tuleb arvestada, et rekordkõrgele tõusnud maagaasi hind võib muuta gaasivaru hoidmise majanduslikult mõttetuks, kui hind peaks langema.

"Kui oleksime teinud seda (ostnud maagaasi – toim.) aasta tagasi, siis oleks saanud teistsuguse hinnaga. Gaasibörsi tulevikuhinnad on kõigile kättesaadavad, eks nad 100 euro juurde megavatt-tunni eest jäävad. Me peame olema hankel väga paindlikud, et mitte siduda end ühe konkreetse kogusega, vaid laskma turuosalistel pakkuda osakoguseid. /.../ Me võtame kahjumi sisse siis, kui selle maha müüme. Seni on lihtsalt hoiukulu. Kas seda pikaajaliselt on mõtet hoida, on järgmine otsus," lausus Leppiman.

Leppimani sõnul tagatakse riikliku varu ostuga see, et gaasi saab tarbida ka siis, kui näiteks sügisel tuleb välja, et kommertsvarud on otsas ning ka LNG projektist pole asja saanud. Selleks, mis järjekorras kellelegi gaasi jagama hakatakse, on riigikogus praegu arutelul maagaasiseaduse muudatused, millega luuakse kuus tarbijagruppi ja järjekord.

Kuivõrd eelnõu järgi on kodutarbija esimeses ehk prioriteetses grupis, siis ükski kodutarbija kartma ei pea, et eeloleval sügistalvel gaas nendeni ei jõua, ütles Leppiman.