Maa-ameti andmeil ostsid Vene Föderatsiooni elanikud Eestis kinnisvara enim kümme aastat tagasi, kui ostutehingute aastane hulk küündis 700-ni. Viimase viie aasta jooksul toimus keskmiselt 200 kuni 300 ostutehingut aastas ning koroonakriisi saabudes langes ostuhuvi veelgi umbes 100 tehinguni.

Koroona taandudes ning Venemaa Ukrainas alustatud sõja algusega on venelaste ostuhuvi Eesti kinnisvara vastu taas kasvama hakanud. Suurem huvi on neil Eesti idapiirkonna vastu. Üle 80 protsendi sel aastal ostetud korteritest soetati Ida-Virumaal. Samas, nagu nähtub maa-ameti andmetest ja seda kinnitavad ka Narva piirkonnas tegutsevad kinnisvaramaaklerid, pole üldine tehingute hulk siiski märkimisväärne.

Domus Kinnisvara Narva kontori juhi Viktoria Roosi sõnul oli neil viimase paari kuu jooksul Venemaa elanike osalusel alla kümne tehingu, nii et suurest kasvust rääkida ei saa. Tihti ei jõutagi Vene ostjaga tehinguni, sest praegu on väga raske raha üle piiri liigutada.

"Reeglina on Venemaa elanikel sularaha, kuid üle 10 000 euro Eestisse toomiseks on vaja vormistada tollideklaratsioon. Seda nõuavad notarid, kes lisaks tahavad saada kinnitust raha legaalse päritolu kohta. Selleks on vaja võtta tõend Venemaa maksuametilt. Tihti osutub see probleemiks, eriti kui tegemist on ostja säästudega. Kõik see teeb kinnisvara soetamise Eestis raskeks. Kui piiranguid poleks, oleks kinnisvaraostude hulk suurem," rääkis Roos.

Tema sõnul ostavad Venemaa elanikud tavaliselt kahetoalisi kortereid nii elamiseks kui ka äri eesmärgil, sest üürihinnad on märgatavalt kasvanud.

Pindi Kinnisvara ida regiooni juhi Rene Zorini sõnul on neil olukord vastupidine ja Vene omanikud on hakanud oma Narva kortereid müüki panema.

"Vähestel, kellel on Eesti pankades kontod olemas. Isegi kui on, siis nad ju siia raha kanda enam ei saa. Nende teenindamine on nende jaoks nüüd raskendatud, mistõttu on nad nüüd sunnitud müüma," rääkis Zorin.

Maa-ameti andmeil osalesid Vene residendid käesoleva aasta esimeses kvartalis ostjatena 90 tehingus, mis moodustab kogu Eesti tehingute üldarvust vaid 0,5 protsenti. Venelaste praegune ostuaktiivsus on aga võrreldav nelja aasta tagusega, nii et erakordset ostubuumi praegu täheldada ei saa.