Sõja 78. päev: Ukraina sundis Harkivis Vene väed kaitsepositsioonidele

{{1652324520000 | amCalendar}}
Sõda Ukrainas
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/AFP/YASUYOSHI CHIBA

Ukraina vägede vasturünnak Harkivi linnast põhja pool surus Venemaa armee kaitsepositsioonile. Moskva proovib nüüd oma positsioone kindlustada, et takistada Ukraina vägede edasitungi Venemaa piiride suunas.

Oluline 12. mail kell 22.55:

- ÜRO andmetel on Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese, kaheksa miljonit on olnud sunnitud riigis sees ümberpaiknema;

- Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees, Vene presidendi lähedaseks liitlaseks peetav Dmitri Medvedev hoiatas lääneriike neljapäeval Ukraina toetamise eest, märkides, et see võib viia Venemaa ja NATO sõjalise vastasseisu ja isegi tuumasõjani;

- Ukraina teatas ööl vastu neljapäeva Põtomnõki asula vabastamisest Harkivi oblastis;

- Ukraina purustas kaks Vene vägede kasutuses olnud pontoonsilda Luhanski oblastis;

- Ukraina relvajõud jätkavad riigi põhjaosas Harkivi oblastis vastupealetungi ning on Vene vägedelt tagasi võtnud mitu asulat, teatas Briti kaitseministeerium neljapäeval oma regulaarses ülevaates.

- Vene väed on alates sõja algusest tulistanud Ukraina pihta ligi 800 ballistilist ja tiibraketti, teatas Ukraina vägede peastaap;

- Venemaal Belgorodi oblastis sai esmakordselt Ukraina vägede rünnakus surma tsiviilelanik, teatasid Vene võimud; 

- Kiievi linnapea Vitali Klõtško hoiatas linna naasvaid elanikke, et ei saa tagada nende julgeolekut, kuna Venemaa võib linnale iga hetk uusi rünnakuid korraldada;

- Vene vägede lahkumise järel Kiievi lähedastest asulatest avastatud tuhanded surnukehad võivad anda tunnistust sõjakuritegudest, ütles ÜRO inimõiguste nõukogu juht;  

- Venemaa on pärast sõda Ukrainaga nõrgem riik, kui oli enne invasiooni, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace;

- Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši väitel käib Vene armee kindralstaabis suurpuhastus, oma koha kaotavad ilmselt kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov ning ka tema asetäitja;

- Ukraina kaitsejõudude igapäevase hinnangu kohaselt kaotas Venemaa ööpäevaga 300 sõjaväelast, kaheksa tanki ja 17 soomukit.

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle kuue miljoni inimese

ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) andmeil on alates Venemaa invasioonist 24. veebruaril põgenenud Ukrainast üle kuue miljoni inimese.

Üle kaheksa miljoni inimese on Ukrainas sees pidanud ümberasuma.

Aprillis prognoosis UNHCR, et Ukrainast põgeneb 8,3 miljonit inimest.

Kiiev: käivad läbirääkimised raskelt haavatud sõdurite evakueerimiseks Azovstalist

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles neljapäeval, et käimas on väga rasked läbirääkimised, et evakueerida haavatud võitlejad Azovstali terasetehasest. Ukraina pakub Moskvale haavatud sõdurite evakueerimisel vastutasuks sõjavange. 

"Praegu on meil läbirääkimised vaid 38 raskelt haavatud võitleja üle. Töötame samm-sammult. Vahetame 38, siis läheme edasi," ütles Vereštšuk. 

Ukraina: Venemaa kaotas Mustal merel veel ühe laeva

Odessa piirkondliku sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja sõnul pukseeriti sõjalaev Vsevolod Bobrov pärast põlema süttimist Maosaare piirkonnast Sevastopolisse, vahendas CNN. 

Medvedev hoiatas läänt Vene-NATO konflikti eest

Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees, Vene presidendi lähedaseks liitlaseks peetav Dmitri Medvedev hoiatas lääneriike neljapäeval Ukraina toetamise eest, märkides, et see võib viia Venemaa ja NATO sõjalise vastasseisu ja isegi tuumasõjani.

"Ukrainasse relvastust ja palgasõdureid saatvad ning Ukrainale oma relvade käsitsemist õpetavad lääneriigid, mis korraldavad meie piiride lähedal õppusi, suurendavad tõenäosust otseseks ja avatud konfliktiks NATO ja Venemaa vahel," ütles Medvedev sotsiaalmeediakanalis Telegram.

"Selline konflikt sisaldab alati riski muutuda täieulatuslikuks tuumasõjaks. See oleks hukatuslik igaühele," lisas Medvedev.

Ukraina sõjaga kasvanud Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahelised pinged on Reutersi hinnangul tõusnud kõige kõrgemale tasemele alates 1962. aasta Kuuba raketikriisist saadik.

Venemaal on 6257 tuumalõhkepead, USA-l, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil on kokku arsenalis 6065 tuumalõhkeped.

Ukraina väed vabastasid veel ühe asula

Ukraina teatas ööl vastu neljapäeva veel ühe asula vabastamisest Harkivi oblastis.

Ehkki Vene väed püüavad Harkivi oblastis peale tungida, õnnestus Ukraina üksustel vabastada Põtomnõki küla, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.

Küla asub Harkivist põhja poole suunduva maantee ääres, umbes poolel teel Vene piirile.

Ukraina üksuste purustatud pontoonsild. Autor/allikas: Ukraina peastaap

Ukraina purustas Luhanski oblastis kaks silda

Ukraina üksused õhkisid Luhanski oblastis kaks pontoonsilda, mida Vene väed kasutasid oma vägede liigutamiseks.

Ukraina rünnakus hävitatud Vene tankid ja muu sõjatehnika purustatud pontoonsilla kõrval. Autor/allikas: Ukraina peastaap

Ukraina rünnakus hävitatud Vene tankid ja muu sõjatehnika purustatud pontoonsilla kõrval. Autor/allikas: Ukraina peastaap

Ukraina rünnakus hävitatud Vene tankid ja muu sõjatehnika purustatud pontoonsilla kõrval. Autor/allikas: Ukraina peastaap

Ukraina kaitseministeerium avaldas fotod, millel väitis olevat Bilohorivka küla lähistel purustatud Vene tankid ja muu soomustehnika õhitud silla lähedal jõe ääres. Sündmuspaik asub strateegiliselt olulise Lõsõtšanski linna lähistel, kus käivad juba päevi ägedad lahingud.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Gaidai kirjeldas Bilohorivkat kui kindlust, mis – nagu ka Mariupol – suudab tõrjuda suure hulga Vene vägede rünnakuid.

Ukraina vägede rünnaku käigus hävitati vähemalt 50 Venemaa sõidukit. Surma sai umbes tuhat Venemaa sõdurit, teatas The Times. 

Ajaleht The Times kirjutab, et Ukraina sõdurid märkasid eelmisel nädalal jõe kaldal Venemaa vägede kogunemist ning teavitasid sellest suurtükiväge. Seejärel jälgis Ukraina luuredroonidega, kuidas Vene insenerid ehitasid silda valmis. 

Kui Venemaa soomukid hakkasid silda ületama, tulistas Ukraina armee Vene vägesid suurtükkidest. 

Pontoonsild. Tegemist ei ole artiklis kajastud sillaga. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

UNICEF: aprillis hukkus Ukrainas vähemalt 100 last

ÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas, et ainuüksi aprillis hukkus Ukrainas 100 last. Hukkunute arv võib olla oluliselt suurem, vahendas CNN. 

"Üha rohkem lapsi saab sõjategevus tõttu vigastada. Sõda Ukrainas, nagu kõik sõjad, on lastekaitse ja laste õiguste kriis," ütles UNICEF-i asejuht Omar Abdi. 

Briti kaitseministeerium: Ukraina jätkab Harkivi kandis pealetungi

Ukraina relvajõud jätkavad riigi põhjaosas Harkivi oblastis vastupealetungi ning on Vene vägedelt tagasi võtnud mitu asulat, teatas Briti kaitseministeerium neljapäeval oma regulaarses ülevaates.

Ühendkuningriigi andmeil on Venemaa mitmed oma üksused Harkivi oblastist ära toonud ja suunab need eeldatavalt Siverski Donetsi jõe ääres kantud suurte kaotuste kompenseerimiseks.

Kolmapäeval teatas Ukraina väejuhatus, et vabastas Vene vägedest Põtomnõki asula, mis asub Harkivist põhja suunas väljuva maantee ääres, poolel teel Vene piirini.

Venemaa viib Ukrainast varastatud teravilja Süüriasse

Telekanali CNN teatel nähti Süürias Latakia sadamas Venemaa laeva, mis vedas Ukrainast varastatud teravilja. 

Ukraina ametnike sõnul oli laeval umbes 30 000 tonni Ukraina nisu. Ukraina võimude hinnangul on Venemaa Ukrainast varastanud vähemalt 400 000 tonni koguses teravilja. 

Bundeswehr viis Poolast haavatud ukrainlased Saksamaale

"Saksamaa relvajõudude lennuk lendas Poolasse, et koguda kokku sõjas viga saanud ukrainlased ja viis siis nad Saksamaale ravile," teatasid allikad uudisteagentuurile DPA. 

Allikate teatel tõusis lennuk A310 MedEvac Kölnist õhku neljapäeva hommikul ja suundus pärast haavatud inimeste pealevõtmist Frankfurti, vahendas Deutsche Welle. 

Ukraina: Venemaa on tulistanud ligi 800 raketti

Vene väed on alates sõja algusest tulistanud Ukraina pihta ligi 800 ballistilist ja tiibraketti, teatas Ukraina vägede peastaap.

Ukraina hinnangu kohaselt on enamik rakette olnud sihitud riigi lõuna- ja idaosas asuvate objektide pihta, kuid venelased on korduvalt rünnanud ka mujal asuvaid ühiskondliku tähtsusega objekte või kriitilise tähtsusega taristut.  

Venemaa: Ukraina rünnakus Belgorodile hukkus tsiviilelanik

Venemaal Belgorodi oblastis sai esimest korda Ukraina vägede rünnakus surma tsiviilelanik, teatasid Vene võimud.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et Solohhi küla tabanud mürsurünnakus hukkus üks inimene ja seitse inimest sai haavata.

Külas sai kannatada 17 hoonet ja kuus autot, vahendas ajaleht Kommersant. Muuhulgas said purustusi ka koolimaja ja postkontor.

"Koolimaja, poe ja postkontori hoonetes on aknaklaasid sisse lennanud," rääkis kuberner.

Küla asub kümne kilomeetri kaugusel Vene-Ukraina piirist.

Solohhi küla elanikud viiakse turvalisse kohta, lubas kuberner.

Belgorodi oblastis on varem toimunud mitu plahvatust, mis on ilmselt Ukraina õhurünnakute tulemus. Ukraina pole rünnakuid kommenteerinud ega kinnitanud.

Eelmisel nädalal ütles Gladkov, et Nehotejevka külas sai viis elumaja tulistamises kannatada.

Klõtško: Venemaa võib Kiievit iga hetk rünnata

Kiievi linnapea Vitali Klõtško hoiatas linna naasvaid elanikke, et ei saa tagada nende julgeolekut, kuna Venemaa võib linnale iga hetk uusi rünnakuid korraldada.

"Turvalisus on praegu meie peaülesanne… Jah, muidugi oleme mures ja loodame, et meie võitlejad kaitsevad meid, kuid risk püsib ja ilma partneriteta, ilma USA ja Euroopa riikideta ei jääks me püsima," ütles Klõtško vastuseks CNN-i ajakirjaniku küsimusele, kas Venemaa võib Ukraina vastu tuumarelva kasutada.

Linnapea lisas, et kahtlemata on Kiiev endiselt Venemaa peamine sihtmärk.

Klõtško hoiatas sõja eest pagenud linlasi, kes nüüd naasevad, et Kiievis ei ole ikka veel ohutu. "Kiievi linnapeana ütlen ma igaühele, et see on teie isiklik risk, me ei saa teile garantiid anda… Nii kaua, kuni Ukraina on sõjas, ei saa me anda garantiid ühelegi ukrainlasele," rääkis linnapea.

Klõtško rõhutas, et Vene rünnakud võivad toimuda iga hetk.

ÜRO inimõigusjuht: Kiievi lähiste võis toimuda sõjakurutegusid

Vene vägede lahkumise järel Kiievi lähedastest asulatest avastatud tuhanded surnukehad võivad anda tunnistust sõjakuritegudest, ütles ÜRO inimõiguste nõukogu juht.

"Seadusevastaste tapmiste hulk, andmed hukkamisest Kiievsit põhja poole jäävatel aladel on šokeeriv," ütles ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet.

ÜRO inimõiguste nõukogu otsustab neljapäeval, kas määrata uurija ning käivitada ametlik uurimine selle kohta, mis toimus Kiievis ja selle ümbruses veebruaris ja märtsis.

Venemaa on eitanud, et tema sõjaväelased on teadlikult tsiviilelanikke rünnanud ning väidab, et 24. veebruaril Ukrainas alustatud sõda on sõjaline erioperatsioon riigi desarmeerimiseks ja lääne toetatud Vene-vastaste natsionalistide võimult kõrvaldamiseks.

Ukraina ja lääneriikide hinnangul on Venemaa rünnak täiesti alusetu.

 Briti kaitseminister: Venemaa on pärast sõda nõrgem riik

Venemaa on pärast sõda Ukrainaga nõrgem riik, kui oli enne invasiooni, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace pärast kohtumist oma USA kolleegi Lloyd Austiniga Pentagonis.

Wallace märkis ajakirjanikega rääkides, et ainult Vene president Vladimir Putin ise teab, kuhu allakäik ta viib.

"Ta peab tunnistama, et pikas perspektiivis on ta kaotanud. Mis iganes Ukrainas juhtub, eeldame, et Venemaa on nõrgem riik, kui ta oli enne invasiooni," rääkis Wallace.

Briti kaitseminister ütles ka, et Vene relvajõud on kurnatud ja neil võib olla raskusi oma jõu taastamiseks praegustes keerulistes sõjatingimustes.

Wallace'i hinnangul muutub Hiina Venemaa tegevuse suhtes üha ärevamaks, kuna näeb, et see kahjustab tema majandushuve. Tema sõnul ei paku Hiina Venemaale "täiel rinnal" toetust.

Aresovõtš: Vene kindralstaabis käib puhastus

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš väidab, et Vene armee kindralstaabis toimuvad suured ümberkorraldused.

Arestovõtši sõnul on Vene kindralstaabi ülem ja Ukraina sõja juht Valeri Gerassimov oma positsioonilt juba kõrvaldatud, ehkki formaalselt ta veel püsib sellel kohal.  

"Vene kindralstaabi juhtkond vahetatakse välja. Puhastus, vahetused ja ümbertõstmised. Esialgsetel andmetel on Gerassimov faktiliselt juba kõrvaldatud, aga juriidiliselt on ta veel paigas. Praegu otsustatakse, kas anda talle aega parandusteks või mitte," rääkis Arestovõtš intervjuus tuntud Vene ajakirjanikule ja inimõiguslasele Mark Feiginile, mida vahedas väljaanne TSN.ua.

Ukraina kõrge ametniku andmeil on ametist kõrvaldatud ka Vene eliitväeosaks peetava esimese tankiarmee, mis sõdis Ukraina põhjaosas ning Izjumi lähistel Harkivi oblastis, komandör. "Teda mitte lihtsalt ei kõrvaldatud. Vaid tema suhtes algatati kriminaalasi. Võimalik et riigireetmise paragrahvi alusel," rääkis Arestovõtš.

Samuti on välja vahetatud kindralstaabi ülema asetäitja. Ukraina presidendi nõuniku väitel osales just see Vene sõjaväelane Ukraina sõja planeerimises.

"See näitab väga tähtsat asja: mitte meie (Ukraina – toim.), vaid Venemaa ise on andnud hinnangu oma sõjaväelastele selle "operatsiooni" läbiviimise eest. Istuge – kaks! Nende edasine saatus on kurb," rääkis Arestovõtš.

Puhastuses Vene sõjaväe juhtkonnas on ka varem teatatud, kuna president Putin polevat rahul vähese eduga Ukrainas.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 26 650;

- tankid 1195;

- jalaväe lahingumasinad 2873;

- lennukid 199;

- kopterid 161;

- tiibraketid 94;

- suurtükisüsteemid 534;

- õhutõrjesüsteemid 87;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 191;

- operatiiv-taktikalised droonid 398;

- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2019;

- laevad / paadid 13;

- eritehnika 41.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: CNN, BBC, Reuters, TSN.ua, Kommersant

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: