ÜRO inimõigusnõukogu määras eriraportööri Venemaa olukorda uurima

ÜRO Inimõiguste Nõukogu hääletas reedel Genfis Venemaa inimõiguste olukorda uurima hakkava eriraportööri ametisse määramise poolt. Tegemist on esimese korraga, kui selline otsus tehakse ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme suhtes.
Inimõigusnõukogus toetas eriraportööri määramist 17 ja vastu oli kuus riiki, 24 jäid erapooletuks. Otsuses öeldi, et Venemaa võimud on loonud riigis repressioonide ja vägivalla abil hirmuõhkkonna.
Vene valitsus teatas kohe pärast hääletust, et ei hakka raportööriga koostööd tegema.
"Me soovime selgelt öelda, et ei ole unustanud neid, kes võitlevad vabaduse eest ajal, kui [Venemaa president Vladimir] Putin represseerib Venemaa rahvast ja korraldab agressiooni välismaal," ütles Ühendkuningriigi saadik ÜRO Inimõiguste Nõukogus Simon Manley uudisteagentuurile Reuters pärast hääletust.
Algatuse esitas ligi 50 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, kõik Euroopa Liidu riigid, välja arvatud Ungari, aga ka USA, Ukraina, Jaapan ja Colombia. Hiina oli üks vastuhääletanutest.
ÜRO samm tuli ajal, kui Venemaa on veelgi karmistanud oma seadusi, mille abil karistatakse teisitimõtlejaid, sealhulgas neid, kes avaldavad Ukrainas peetava sõja kohta tõtt. Samuti on Vene võimud sulgenud inimõiguste kaitsmisega tegelevaid ühendusi, sealhulgas ka riigis kõige kauem tegutsenud organisatsiooni Memorial, mis pälvis reedel Nobeli rahupreemia.
Venemaa välisministeerium teatas pärast hääletust, et inimõigusnõukogu otsus põhineb valesüüdistustel. "Venemaa ignoreerib ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodud erimehhanismi ja keeldub koostööst sellega," vahendas riiklik uudisteagentuur TASS välisministeeriumi teadet.
Memoriali jurist Tatjana Gluškova ütles Reutersile, et on otsusega rahul, kuid prognoosis, et raportööri töö saab olema keeruline. "Ma ei usu isegi, et ta saab Venemaalt kutse," märkis ta.
Venemaa on varasemalt väitnud, et kriitika sealse inimõiguste olukorra pärast on alusetu ning samuti on Moskva eitanud, et ründab Ukrainas tsiviilelanikke.
ÜRO 47-liikmeline Inimõiguste Nõukogu on sügavalt lõhenenud, kuna hulk riike Hiina ja Venemaa juhtimisel on järjekindlalt vastu mõnede riikide inimõigusolukorra kritiseerimisele, väites, et tegemist on poliitilise sekkumisega.
Inimõigusnõukogu reedene otsus on mõningaseks kergenduseks lääneriikidele, mis said ränga tagasilöögi neljapäeval, kui organisatsioon keeldus algatamast debatti Hiina võimude tegevuse üle Xinjiangi regioonis, kus ÜRO raporti kohaselt võib olla toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters