Jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhi Siim Umbleja sõnul on puhtalt maagaasil töötavaid katlamaju väga vähe ning ligikaudu 60 protsenti toasoojast tuleb puiduhakkest.

"Kaugküttemahust ligikaudu 20 protsenti tuleb maagaasist, mingi osa kindlasti põlevkiviõlist, aga peamine kütus on puiduhake," rääkis Umbleja.

Maagaasist sõltuv 20 protsenti oleneb omakorda aga peamiselt ilmastikust ehk väga külmal perioodil kaetakse gaasiga vaid tipukoormusi, kuid ülejäänud ajal köetakse muuga. Vaid viis protsenti katlamajadest on täielikult maagaasist sõltuvad.

Umbleja sõnul on katlamajades üheks gaasi kasutamise põhjuseks näiteks see, et puiduhakke katlamaja on palju suurem ja nõuab ka ruumi puiduhakke lao jaoks. "Pigem ta sõltub kohalikust omavalitsusest ja katlamaja asukohast," ütles ta.

Järgmiseks kütteperioodiks saaks suurema osa gaasiküttel katlamajadest nii Tallinnas kui Narvas viia üle põlevkiviõlile, kuid see vajab konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul poliitilist otsust ja Euroopa Komisjoni luba.  

"Üks reaalne alternatiiv on kahtlemata põlevkiviõli. Selle kasutamine vajab aga poliitilist otsust, sest Euroopa Liidu direktiivide alusel suurtes põletusseadmetes võib põlevkiviõli kasutada juhul, kui on tõsised katkestused gaasi varustuses. See on poliitilise otsustamise koht – kas saame hinnata seda tõsiseks või mitte."

Otsa sõnul oleks näiteks ka Iru elektrijaamas võimalik asendada gaas põlevkiviõliga, kuid see vajaks mitu kuud ettevalmistust.

Põlevkiviõli kasutamine tooks ka küttehinnad alla. "Põlevkiviõli hind on täna odavam kui maagaas. Nii kõrget maagaasi hinda me ajalooliselt näinud ei ole. Põlevkiviõli hind on ka stabiilsem kui maagaasil, teatavasti maagaasi hind hüppab üles-alla," rääkis Ots.

Otsa sõnul peaksid nii kaugkütteettevõtted kui ka soojusettevõtted mõtlema variandile põlevkiviõlile üle minna, juhuks kui näiteks talveks pole võimalik garanteerida LNG tarneid.

Puiduhakkele üle minemine on aga palju pikem protsess, mis võtab mitu aastat aega ning tulevaks talveks pole see reaalne. "Võttes arvesse kõiki planeeringuid – viis-kuus aastat. Tänase metalli hinnatõusu ja materjali puuduse juures kiiremini ehitada pole võimalik," ütles Ots.

Umbleja märkis, et ka põlevkiviõlile üle minek võib olla keeruline, kuna õli mahuteid ei pruugi olla võimalik tarnida. "Kaasneb kindlasti mõningane lõhnahäiring ja ka liikumine, ka õli on vaja kohale vedada. Kui gaas tuli torust maa alt, keegi seda ei näinud, siis kõik teised kütused eeldavad autode kasutamist, liikluskoormust ja müra," ütles ta.

Konkurentsiamet teatas veebruaris, et kaugkütja Adven peaks valmistama ette soojuse ostmise konkursi Tallinna Kesklinnas ja Pirital, Nõmme ning Põhja-Tallinna piirkondades, kus soojust toodetakse vaid maagaasist.

Otsa sõnul käivad praegu Adveniga läbirääkimised ning ühe lahendusena on välja pakutud Tallinnas ühe kaugküttepiirkonna moodustamist. See vajaks heakskiitu ka Utilitaselt ja Tallinna linnalt. "See tähendab, et näiteks Utilitase hinnale pannakse juurde kõik eraldiseisvad katlamajad, ka Adveni omad kui ka mõned teised. Hind võrdsustuks Tallinnas – gaasikatlamajade tarbijatele oleks see väga suur leevendus, nende leevendus langeks kaks korda või isegi rohkem."

Praegu odavama hinnaga tarbijatele see tuntavalt hinda ei tõstaks, kuna gaasikatlamajade maht on Tallinnas väga väike. "Näeksime seda täna täiesti lahendusena, et linnas oleks ühtne hind," ütles ta ja lisas, et see ei tähendaks ka torude ehitust, vaid kulud sisuliselt liidetaks kokku. "Me räägime puhtalt raamatupidamislikust virtuaalsest kokkupanemisest, see on seaduse järgi täiesti lubatav ja tehtav. See vajab linna ja Utilitase poolset initsiatiivi."