Statistika näitab, et kui eelmise aasta esimeses kvartalis väljastati Tallinnas uute korterite ehituslube 867, siis tänavu vaid 230. Viimati langes korterite ehituslubade arv alla 300 2015. aasta esimeses kvartalis.

"Kui vaatasime, et nüüd koroonapandeemia lõpuks hakkavad arendused kerkima, siis tegelikult tuleb vist tõdeda, et selle aasta lõpuks me sellist head trendi ei näe. Uusi arendusi, kraanasid linnapilti sellisel viisil hetkel tagasi ei tule," ütles Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark lisas, et keerulistes oludes projektide vedamine tähendab ka korterite hinnatõusu.

"Uute korterite pakkumishinnad on oluliselt ülespoole läinud, aastataguse ajaga võrreldes küsitakse 25-35 protsenti kõrgemat müügihinda ostjate käest," sõnas Toompark.

Ehitusturu probleemide taga olev ehitusmaterjalide hinnatõus peaks SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul nõudluse vähenemise tõttu taltuma.

"Siin võib-olla sõja alguses oli mingi täiendav hüpe hindades, aga see hakkab juba ära kaduma. Eks sel turul on palju spekulatsiooni ka sees olnud. Tegelikult on see hirm hajumas. Aga üldiselt, siin regioonis täna me näeme, et  ehitusnõudlus tervikuna on vähenemas ka Rootsis ja Soomes näiteks. Ma julgeks pakkuda jah, et aasta teises pooles hinnad pigem on ikkagi madalamad kui kõrgemad tänasest tasemest," rääkis Nestor.

Kui ehitusnõudlus väheneb, kahaneb ka vajadus tööjõu järele. Samas on Ukraina sõja tõttu Eestist paljud ehitajad niikuinii lahkunud.

"Hetkel on ikkagi tööjõupuudus. Ja otsitakse spetsialiste igalt poolt. Tegelikult praegu me ei räägi sellest, et ehitusvaldkonnas oleks tööjõu ülepakkumine. Hetkel oodatakse mehi platsidele," ütles Elari Tamm.

Tamm lisas, et keerulistes oludes otsivad ka arendajad majanduslikult efektiivsemaid lahendusi ning ilmselt jäävad lähitulevikus Tallinnas uued suuremad arendused peamiselt linna äärealadele ning tuleb ka väiksemaid arendusi väikelinnadesse.