EKRE ja Keskerakond lükkasid tagasi valitsuse alushariduse eelnõu

{{1654106460000 | amCalendar}}
Riigikogu 18. mai istung
Riigikogu 18. mai istung Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikogu otsustas kolmapäevasel istungil esimesel lugemisel tagasi lükata valitsuse algatatud eelnõu, millega sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas ka valitsusse kuuluv Keskerakond.

Opositsiooni kuuluv Isamaa hääletas aga koos Reformierakonnaga eelnõu tagasilükkamise vastu.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond jättis hääletamata.

Valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) esimesel lugemisel tagasi lükkamiseks tegi ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 34 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et valitsuses ja kultuurikomisjonis toetas Keskerakond sama eelnõu.

"EKRE on ennast pidevalt esitlenud eestikeelse hariduse suure entusiastina. Tänase otsusega on maskid aga langenud ja mõlemad erakonnad näidanud, et nad on eestikeelse hariduse vastu. Ühtlasi on see tänasest päevast juba mitmes märk, et hoolimata oma sõnadest tegutseb Keskerakond praeguse koalitsiooni lõhkumise ja EKRE valitsusse toomise eesmärgiga. Soovitan valijatel seda 2023. aasta märtsis hoolega meeles pidada," lausus Võrklaev.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Keskerakonna eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletamine ei ole tema jaoks üllatus. "Eriti praeguses olukorras ja arvestades koalitsioonipartnerite suhteid. Keskerakond saab jääda oma fundamentaalsete juurte juurde ja seisab jätkuvalt eestikeelsele haridusele kiire ülemineku vastu," rääkis Seeder.

"Isamaal on olnud alati südameasjaks eestikeelsele haridusele üleminek ja see alushariduse seadus aitab sellele kaasa. Loomulikult on see ebapiisav, aga see on vähemalt samm selles suunas ja menetluse käigus annaks teda tegema ka jõulisemaks," kommenteeris Seeder.

"Me ei veiderda ja ei hääleta selle järgi, kas on tegemist koalitsiooni algatatud eelnõuga või opositsiooni algatatud eelnõuga," sõnas Seeder.

Eelnõu sisu

Eelnõuga sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Praegune koolieelse lasteasutuse seadus sooviti asendada uue seadusega. Eelnõuga plaaniti parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ja vabaneda lasteaiajärjekordadest.

Eelnõu järgi pidanuks vanem saama tagasisidet lasteaiakoha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Eelnõu oleks sätestanud, et vanemad saavad oma eelistustest jätkuvalt teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb koha pakkumisel arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust. Eelnõu järgi olnuks omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei oleks eelnõu järgi olnud lubatud küsida vanematelt suuremat tasu kui lasteaias.

Eelnõu kohaselt tulnuks lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Näiteks sooviti eelnõuga määratleda tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Samuti sooviti muuta paindlikumaks rühmade moodustamine.

Eelnõu nägi ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja aastaks 2027 peaks igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidaja otsusel võinuks rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe pidanuks olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt oleks määratud ka nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel oleks eelnõu järgi pidanud olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel sooviti eelnõuga anda suurem roll lasteaia hoolekogule.

Eelnõuga ei soovitud muuta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid oleks välja toodud, et kohalik omavalitsus võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme, Reformierakonna fraktsiooni nimel Heidy Purga ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: