"Pangad seiravad pidevalt oma krediidiportfellide seisu ning eraklientide puhul pole veel probleeme näha. Küll aga on ärilaenudes kergelt näha nõudluse vähenemist ja teatud segmentides ka muutust laenukvaliteedi halvenemise suunas. Selles mõttes ilmselt toimub majanduses teatud üleminek ühest seisundist teise," rääkis finantsinspektsiooni juhatuse esimees kolmapäeval "Esimeses stuudios".

Küsimusele, kui mures on ta Eesti kinnisvaraturul toimuva pärast, vastas Kessler, et Eesti finantsturg ning eriti panganduse näitajad on "päris head" ning krediidikahjud praegu rekordiliselt väiksed. "Teiseks on pangad päris hästi kapitaliseeritud – see tähendab, et on võime ära katta ja taluda laenukahjumid," lisas ta.

Kessler tõi näiteks, et kui 2008. aasta kriisi ajal oli pankade krediidikahju 5,5 protsenti kogu krediidiportfellist, siis praegu on Eesti kommertspangad kogunud kokku 2,7 miljardi euro suuruse puhvri, mis moodustab umbes 8-9 protsenti nende krediidiportfellist.

"Nii, et kokkuvõttes ja lihtsas keeles öelduna on puhvrid korralikud, meie hinnangul on ka krediidi juhtimise protsessid ja süsteemid suurpankades korralikud, nii et oleme valmis natuke keerukamateks aegadeks. Ma ei ütle et kriisiks, aga keerukamateks aegadeks," rääkis finantsinspektsiooni juht.

Kodulaenuvõtjad võiks oma puhvri välja arvutada

Eraisikutes kodulaenuvõtjatel soovitas Kessler siiski laenukalkulaatoritel läbi arvutada olukord, kus intress peaks tõusma ning mis on nende puhver ja suutlikkus kõrgema Euribori puhul oma laenumakseid tasuda.

Kessler rääkis, et Eesti pankade krediidiportfell euroala keskmisest märksa rohkem kinnisvara keskne ning mõningast kuumenemist selles on näha, kusjuures kinnisvara turg ja palgakasv hargnevad, mis tähendab, et palgad ei kasva samas tempos kinnisvarahindade tõusuga.

"Meil tuleb neid arenguid koos keskpangaga monitoorida ja võib-olla on mingil hetkel mõistlik Eesti Panga nõudeid eluasemelaenudele üle vaadata ja ei saa välistada, et ka natuke konservatiivsemaks keerata," rääkis ta. See saab siiski toimuda ainult üldises dialoogis ühiskonna erinevate osapooltega, lisas ta.

Kessler: meie panime Danske Eestis kinni

Kommenteerides Danske panga Eesti harus toimunud rahapesu ja seda saatnud skandaali, märkis Kessler, et Eesti finantsinspektsioon lahendas selle ära ilma taanlaste ega Eesti siseriikliku toetuseta. "Meie panime selle poe kinni ja saatsime koju ka," ütles ta.

"Eks sellest on kõik oma järeldused teinud – nii pank ise, Taani riik kui ka Euroopa Liidu asutused, oleme meie teinud ja Eesti riik vast laiemalt ka," jätkas Kessler.

Tema sõnul on selle ja teiste kaasustega seoses olnud Eestis positiivseid arenguid: parandatud on seadusloomet ja tugevdatud rahapesu andmebürood.

"Mis minu asutust puudutab, siis eks me 2014. aastal rahapesuasjadega tegelema hakkasime, eks me ka enam-vähem aimasime, mis seal turul toimub, me lahendasime selle ära ja veelkord: me oleme sealt väga palju õppinud. Finantsinspektsioon on praegu sel teemal hoopis teine, mis ta kunagi oli," rõhutas Kessler.

Küll aga on Eestis siiani muutmata pankadele võimalike rikkumiste eest määratavate karistuste suurused, mille kohta on finantsinspektsioon juba 2004. aastal oma ettepanekud teinud, lisas Kessler.

Kommenteerides Eestisse registreeritud krüptovääringutega tegelevate ettevõtete teemat, märkis Kessler, et ehkki see jääb tema juhitud asutuse vastusalast välja, siis kaudsete andmete põhjal võib arvata, et seal võib olla rikkumisi. "Meie näeme läbi enda reguleeritud sektorite seda, et võiks öelda, et pätte seal ikka on, sest need mahud on ka päris suured," tõdes ta.