Hille Hanso: Türgi peab oma nõudmisi Rootsile ja Soomele põhjendatuks

Türgi president Tayyip Erdogan
Türgi president Tayyip Erdogan Autor/allikas: SCANPIX/Mustafa Kaya/Xinhua via ZUMA Press

Rootsi ja Soome vajavad NATO-sse saamiseks NATO liikme Türgi heakskiitu. Türgis elav ajakirjanik Hille Hanso toob välja, et Türgi vaatab seda küsimust eelkõige iseenda julgeoleku vaatest.

Türgi nõuab, et Rootsi ja Soome lõpetaks terroristide toetamise ja esitaks selle kohta konkreetsed tõendid. Probleemiks on aga asjaolu, et keegi väljaspool Türgit ei saa Erdogani nõuetest ega nende täitmise viisist täpselt aru.

Hille Hanso sõnul on Türgi poliitika väga julgeolekukeskne, julgeolekuprisma kaudu vaadatakse ka toiduainete hindu, rahandust, keskkonda, kultuuri ja üldisi majandusküsimusi. Kõikide eelnimetatud teemade puhul võib valitsuse kritiseerimine tähendada süüdistust Türgi riigi vastu olemises ning seetõttu on riigis kerge saada terrorismisüüdistust. Sestap on Türgis jäänud tagaplaanile rahvusvaheliste organisatsioonide väärtustamine.

Türgi konservatiivide ja marurahvuslaste pikaaegne võimulolek on muutnud Türgi rohkem sissepoole vaatavaks, kuigi nad ise nimetavad seda pragmatismiks. Seetõttu lähtutakse eelkõige enda lühiajalistest huvidest.

Türgi president Erdogani enda lähiaja põhihuvi on jääda võimule, märkis Hanso. Samas on Türgi avalikkuse fookuses võitlus Kurdistani töölispartei ja terrorismiga, mis on laialt levinud ühiskondlik mure ja hirm. Küsitav on, kas geopoliitiliselt kriitilisel ajal on seda vaja seada enda rahvusvahelistest liitlassuhetest ettepoole.

Kuigi kurdide separatism ja terrorism on Türgi jaoks suur probleem, siis president Erdogan on Rootsi ja Soome NATO-liikmesuse blokeerimise eest saanud ka Türgis endas välispoliitiliste ringkondade käest palju kriitikat.

Mõned lääne analüütikud oletavad, et Türgi president tahab kaubelda ega tahagi Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist blokeerida. Hanso hinnangul ulatub probleem kaugemale kui Soome ja Rootsi NATO-liikmesus ning Türgi soovib eelkõige pidada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega. USA-ga on olnud Türgil keerulised suhted, eriti alates president Bideni ametisse asumisest.

Osa Türgi nõudmisi Soomele ja Rootsile on olnud väga konkreetsed. Türgi nõuab, et Soome ja Rootsi annaksid talle välja umbes 30 inimest, keda Türgi on süüdistanud terrorismis. Samuti soovib Ankara, et Soome ja Rootsi toetaksid Türgi terrorivastaseid operatsioone Süürias, Iraagis ja Türgis endas. Lisaks on Türgi huvitatud Türgi-vastase relvaembargo lõpetamisest, mille Soome ja Rootsi kehtestasid aastal 2019 peale Türgi vägede sissetungi Süüriasse.

Hanso toob välja, et Türgi ei arvesta Soome ja Rootsi demokraatliku ühiskonnaga, kus otsused ei sünni ülalt alla survestades. Türgi ise arvab, et nende arvamused ja nõudmised on legitiimsed ning tõenäoliselt esitatakse need ka Madridis NATO tippkohtumisel.

Toimetaja: Allan Aksiim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: