Esmaspäeva õhtul rääkis Erdogan taaskord Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise püüdlustest, mida Ankara seni blokeerinud on. Kui varem jäi tema jutust mulje, et see on välistatud, siis esmaspäeval nägi ta juba valikuvariante.

"Me oleme öelnud, et need riigid peavad valima terroristlike organisatsioonide toetamise ning NATO-ga liitumisel Türgi jah-sõna vahel. Ja nad peavad selleks esitlema konkreetseid tõendeid," sõnas Erdogan.

Ent seni ongi üks peamisi probleeme olnud see, et ega keegi täpselt ei tea, mida Erdogan tahab või millega ta rahulduks.

See ongi ka mitmetele Lääne analüütikutele andnud vihje, et Türgi president soovib kaubelda ja mitte lõpuni kahe Põhjala riigi NATO-ga liitumist blokeerida. Kusjuures esmaspäeval ütles Erdogan, et kui Soome ja Rootsi vajalikud sammud konkreetselt ellu viivad, siis teeb Türgi seda, mida neilt oodatakse.

Erdogan on varem Soomest ja Rootsist rääkides toonud esile Kreeka, kellega koos liituti allianssiga juba 1952. aastal. Ent paberil liitlased on juba aastaid Vahemere idaosas tülitsenud ja üksteist ähvardanud merepiiri ja maavarade pärast. Seegi tüli on viimasel ajal ägestunud, sest Ateena on soetamas lennukeid Prantsusmaalt. Samuti soovitas Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis eelmisel nädalal USA-l Ankarale mitte müüa F-16 hävituslennukeid, mis Erdogani jaoks ta maamunalt kustutas.

"Sel aastal pidime Kreekaga pidama strateegilise nõukogu kohtumise. Minu raamatus ei ole enam inimest nimega Mitsotakis. Ma ei kavatse kunagi nõustuda kohtuma temaga, sest ma kõnnin saama teed poliitikutega, kes peab lubadusi, kellel on iseloom ja kes on austusväärsed," sõnas Erdogan.

Sellest tulenevalt saab huvitav olema jälgida, kas Erdogan tõesti juuni lõpus Madridis toimuvale NATO tippkohtumisele kohale ei sõida, sest Mitsotakis kindlasti läheb. Ilmselt lähevad kohtumisele ka Soome ja Rootsi peaministrid ning Türgi presidendi kapriisid on vaid soov millegi üle kaubelda.