Nii Brüsselis NATO peakorteris kui ka liitlasriikide pealinnades on viimastel päevadel käinud meeletu diplomaatia Türgi suunal. Ankara on otsesõnu vastu Soome ja Rootsi alliansiga liitumisele, kuid teiste riikide jaoks sellist võimalust ei eksisteeri. Seni on türklastele vastumeelsed olnud nii kahe riigi poliitika kurdide suunal kui ka relvaembargod, mida näiteks F35 hävitajate puhul on kehtestanud ka USA.

"Seega need küsimused iseenesest uued ei ole, aga loomulikult Türgi näeb praegu head võimalust omada foorumit, et need küsimused uuesti tõstatada ja kutsuda n-ö piltlikult kõik asjaosalised lääneriigid laua taha," kommenteeris Jüri Luik.

Riigijuhid on senistes kommentaarides väljendanud, et küllap Erdogan lepib Soome ja Rootsiga siiski ära. Sellest hoolimata oli ta ka neljapäeval otsekohene.

"Türgi on teinud Kreeka liitumisega sellise vea minevikus. See ei juhtu uuesti. Seepärast jätkame oma poliitikat sihikindlalt. Oleme teavitanud liitlasi, et me ütleme "ei" Soome ja Rootsi NATO liikmesusele," rääkis Erdogan.

Kuid Türgi on ka varem NATO tegevusi blokeerinud. Näiteks Balti riikide kaitseplaanide suunal, mille osas hiljem küll pehmenes. Nüüd eeldatakse, et Soome ja Rootsi järeleandmiste tulemusel võiks sama juhtuda.

"Jah, nad on läbirääkimistel panused üsnagi kõrgeks tõstnud, kuid üldine arvamus siin NATO peakorteris on, et rahulike diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena, kus osalevad ka NATO peasekretär, Ameerika Ühendriikide president ja kõik teised vähegi mõjukad NATO liikmesriikide juhid, õnnestub need teemad siiski lõpuks maha võtta ja Soome ja Rootsi liitumisprotokollid saab alla kirjutada," selgitas Luik.

Viimane tähtaeg erimeelsuste lahendamiseks võiks olla juunis toimuv NATO tippkohtumine.