Rootsis puhkes valitsuskriis

Rootsi justiitsminister Morgan Johansson
Rootsi justiitsminister Morgan Johansson Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/Jussi Nukari

Rootsis on puhkenud valitsuskriis, sest peaminister Magdalena Andersson ähvardab tagasi astuda, kui justiitsminister Morgan Johanssoni umbusaldatakse.

Nii Andersson kui ka Johansson esindavad sotsiaaldemokraate. Anderssoni sõnul pole kahtlustki, et Johanssoni umbusaldamine toob kaasa kogu valitsuse tagasiastumise. Eriti nördinud on peaminister tõigast, et justiitsministri umbusaldamist nõuab kogu parempoolne opositsioon.

Paremäärmuslikuks peetavate Rootsi Demokraatide esindaja sõnul hääletatakse Johanssoni ametissejäämise üle tuleval nädalal. Koos Rootsi Demokraatidega tahavad justiitsministrit umbusaldada ka Mõõdukas Koonderakond, Kristlikud Demokraadid ja Liberaalid, ehk kogu Rootsi poliitika paremtiib. Nende häältest aga ministri umbusaldamiseks ei piisa, vaid vaja läheb ka teiste opositsiooniparteide, näiteks Keskerakonna hääli.

Kui Keskerakond on umbusalduse vastu, on valitsusega kõik hästi, kui keskparteilased aga otsustavad umbusaldusega kaasa minna, saavad kaalukeeleks pisiparteide ja ka parteitute poliitikute hääled.

Andersson kritiseeris teravalt opositsiooni selle tegevuse eest tundlikul ajal, mil Rootsi ja Soome taotlevad NATO-liikmesust ja Ukrainas on käimas sõda. Samal ajal on korraliste valimisteni Rootsis ainult kolm kuud. Anderssoni sõnul ei ole see olukord, kus võiks mängida poliitilisi mänge. Kui seda aga siiski tehakse, on see täiesti vastutustundetu, uskumatu ja väga ohtlik.

Opositsiooni kinnitusel ei jäänud neil üle muud, kui Johanssoni umbusaldada, sest oma ülesannetega justiitsminister hakkama ei saavat. Rootsis on sel aastal olnud mitu tulistamisjuhtumit ning lihavõtete ajal toimusid mitmes linnas vägivaldsed meeleavaldused.

Rootsi Rahvusringhäälingu SVT sisepoliitikakommentaatori Mats Knutsoni sõnul tahab Andersson eeskätt päästa oma valitsust, kuid on ka siiralt mures, et puhkenud valitsuskriis võib otseselt mõjutada Rootsi NATO-ga liitumise protsessi.

Keskne koht selles mõjutamises on vasakpoolsete vaadetega parteitul poliitikul, kurdi päritolu Amineh Kakabaveh'l. Ta on NATO-ga liitumise vastu, öeldes, et tema isiklik sõjakogemus kurdina näitab, et mingitest sõjalistest organisatsioonidest, sealhulgas NATO-st pole reaalses sõjaolukorras mingit kasu, eriti tsiviilisikuile. Nüüd aga on saabumas olukord, kus Kakabaveh' häälest oleneb, kas Rootsi valitsus jääb püsima.

Kui Türgi president Recep Tayyip Erdogan rääkis, kuidas ta ei taha Rootsit NATO liikmeks, sest see on terroristide pelgupaik, oli Amineh Kakabaveh üks neid inimesi, keda ta oma jutu illustreerimiseks nimetas. Knutson selgitab, et kui nüüd peaks justiitsminister ja valitsus püsima jääma tänu väikeparteide ja parteitute poliitikute, sealhulgas Kakabaveh' häältele, on Erdoganil põhjust oma retoorikat jätkata ja öelda, et just nimelt terroristide häälte najal Rootsi valitsus üldse ametis püsibki.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: