Euroopa Komisjoni president toetas neljapäeval Varssavis avalikult Poola taasteplaani. Samal ajal on mitmed teised Euroopa Komisjoni liikmed mures Poola õigusriigi pärast. Viis komisjoni liiget, sh kolm komisjoni asepresidenti, väljendasid von der Leyenile kolmapäeval oma muret.

Poola peaks taasteplaani alusel saama kokku 35 miljardit eurot otsetoetuste ja laenudena Euroopa Liidu koroonaviiruse taastepaketist. Raha antakse, kui riik vastab konkreetsetele kriteeriumitele, sh oodatakse Poolalt reformi kohtusüsteemis.

Euroopa Komisjon on Poola populistliku valitsusega mitu aastat vaielnud õigusriigi printsiipide üle Poolas. Sõda Ukrainas ja Poola valmidus võtta vastu sõjapõgenikke ja sõjaline abi Ukrainale on poliitilist olukorda muutnud. Nüüd on osalised huvitatud, et taastepaketi raha jõuaks võimalikult kiiresti Poola majandusse.

Mitu komisjoni liiget ei pea Poolaga kokkulepitud tingimusi piisavaks Poola kohtusüsteemi sõltumatuse ja Euroopa Liidu ning Poola seaduste järgmise tagamiseks. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermansi sõnul tuuakse õigusriigi printsiibid poliitilise vajaduse altarile ohvriks. Timmermansi sõnul ei kohanda Poola oma õigussüsteemi poliitilistele ootustele vastavaks, vaid on lepitud Poola kohtusüsteemi muutmisega.

Timmermans hääletas Poola taasteplaani vastu, sama tegi Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager. Komisjoni asepresidendid Didier Reynders ja Ylva Johansson edastasid oma erimeelsuse ametlikus kirjas. Eriarvamusel olijad pärinevad liberaalsetest ja vasaktsentristlikest erakondadest, von der Leyeni poliitiline taust on paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei.

Von der Leyeni enda sõnul on taasteplaani rahakanded Poolale selgelt seotud õigusriigi printsiipide järgimisega. Euroopa Komisjoni president edastas oma mõtted Varssavis ühisel pressikonverentsil koos Poola peaministri Mateusz Morawiecki ja president Andrzej Dudaga, kelle juuresolekul ta rõhutas vajadust kaotada kohtunike distsiplinaarkoda ja asendada see sõltumatu ja iseseisva kohtuga.