ERR Lätis: poliitiline killustatus võib püsida ka pärast sügisesi valimisi

Läti poliitikat on kogu aeg iseloomustanud killustatus ja seda on ka ette heidetud. Praegu, enne valimisi tundub, et killustatus ei kao ära ka pärast oktoobrikuiseid hääletamisi, sest uute erakondade moodustamine pole läinud just kõige libedamalt ja paljud uued poliitilised koosseisud on kas vahetunud või lagunenud.

2019. aasta algul pärast keerulisi läbirääkimisi võimule saanud toona viiest ja nüüd neljast osapoolest koosnevale Krišjanis Karinši valitsusele ei ennustatud vastuolude tõttu pikka iga. Ometi sai see koalitsioon mõne kuu eest kõige kauem taasiseseisvunud Lätis võimul püsinud valitsuse tiitli, lükates teiseks senise rekordiomaniku Maris Kućinskise valitsuse.

Karinš on nõudnud ministrite vahetamist ja juhatas koroonaaja karme piiranguid tehes valitsuse liikmeid üksmeelele.

"Järgmise aasta eelarve koostamine saab olema suur väljakutse. Soovid eriti kriisiaastatel muudkui kasvavad ja kasvavad, kuid võimalusi neid kõiki rahuldada on jäänud vähemaks. See saab tõepoolest olema järgmise seimi ja valitsuse suur proovikivi," ütles Karinš (Uus Ühtsus).

"Usun, et samaaegne polariseerumine ja suurem killustumine on muutunud globaalseks suunaks kõigis ühiskondades. Sellele aitavad kaasa uued tehnoloogiad ja sotsiaalmeedia, kus inimesed saavad väljendada oma tõekspidamisi ja soove elada teisiti. Nad koonduvad suurtesse rühmadesse, mis omavahel ei kohtu. Killustumist näeme USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias. Ja seesama toimub ka Eestis ja siinsamas, Lätis," rääkis asepeaminister, kaitseminister Artis Pabriks (Arengule/Poolt).

Parteide edetabel näitab, et osa valitsusest on oma populaarsust tõstnud, osa aga endiselt viie protsendi künnisest allpool. Kuigi koalitsioon on püsinud, on parlamendis toimunud palju muutusi - mõnigi seimi liige on jõudnud erakonda vahetada mitu korda, osa jäänud sõltumatuks. Mõnedki vastasutatud parteide juhid on omavahel tülli pööranud veel enne, kui valijad nende erakonda üldse tundma said. Osa uutest kooslustest, kelle vedajad on aga üldsusele tegelikult ammu teada, on võidelnud koroonapiirangute või ka üldisemalt kõige vastu.

Enim aga võivad valimistulemusi mõjutada praegu toimuvad muutused Roheliste ja Talurahva Liidu koostöös.

"On lagunenud pikka aega regioonide huve esindanud ühendus - Roheliste ja Talurahva Liit. Polegi täpselt võimalik aru saada, mismoodi nüüd saab olema. Maarahvas on kokku leppinud sotsiaaldemokraatidega, kelle osatähtsus Läti poliitikas on marginaalne. Kuid ajalooliselt kõlab see hästi - kaks ainsat parteid, kes tegutsevad järjepidevalt juba sõja-eelsest ajast, on nüüd koos. Mis sest, et sõjaajal olid nad suurimad vastased. Kuid tuleb mõista, et viimastel valimistel kogusid sotsiaaldemokraadid vaid alla ühe protsendi häältest. Maarahvas jääb kokku Ventspilsi parteiga. Liepaja partei, rohelised ja Regioonide Ühendus aga moodustavad praegu koos ettevõtjatega uut ühendust. See muudab oluliselt jõudude vahekorda," selgitas Vidzeme partei esimees, Valka omavalitsuse juht Vents Armands Krauklis.

Ukraina sõja mõju on viinud liidrikohalt neljandaks kunagise venekeelse valijaskonna lemmiku, sotsiaaldemokraatliku Koosmeele. Samas on end valimiskünnisele lähemale upitanud Putini-meelne Vene Ühendus Lätis, kes üritab Võidu sammast mahavõtmise eest kaitstes ja seaduslikkuse piiril žongleerides hääletajaid juurde võita.

"Tõenäoliselt tähendab see, et Vene Ühendus Lätis pääseb parlamenti. Kuid osa eksperte leiab, et tõenäoliselt nad ei suuda oma retoorikat hoida seaduse raamides. Seega on õhus võimalus, et lõpuks võidakse selle partei tegevus üldse ära keelata," arvas Krauklis.

"Lätis elav Vene ühiskond jaguneb enam-vähem kolmeks. Usun, et Eestis on sarnane olukord. Umbes kolmandik neist on Läti poolt ja toetavad Läti riiki. Teine kolmandik asub kusagil keskel - kas neil pole haridust või on neil lihtsalt ükskõik, nad ei huvitu poliitikast. Ja kolmanda kolmandiku moodustavad kahjuks putinistid või Putini toetajad. Esimese kahe rühmaga saame teha koostööd, kuid kolmanda grupiga pole koostöö võimalik. Nad peavad kohanduma riigi elu ja riigi poliitikaga. Agressiivsete ja avalikult Putini režiimi toetavate inimeste suhtes kehtib meil nulltolerants," rääkis Pabriks.

Sotsioloogid prognoosivad, et 1.oktoobril saavutavad edu erakonnad, kelle ümber on koondunud palju kindlaid toetajaid. Kolmandik küsitletuist ei tea praegu, kelle poolt olla ja rohkem kui kümme protsenti on kindlad, et nemad valimistel ei osale.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: