Sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel oli lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele hääleõigus ka 140 167 inimesel, kellest pool (70 154) olid Venemaa kodanikud ja 63 397 halli passi omanikud. Välismaalane saab oma hääle anda küll vaid juhul, kui ta elab Eestis seaduslikult.

Venemaa sissetung Ukrainasse on taas tõstatanud küsimuse, kas Vene kodanikud peaks saama kaasa rääkida, kes Eesti omavalitsusi juhivad. Näiteks ütles üleeile endine Isamaa esimees ja mitmekordne peaminister Mart Laar, et koalitsioonikõnelustel võiks Isamaa nõuda hääleõiguse piiramist.

"Et antakse kohalikel valimistel õigus valida ka täiesti teise riigi, vaenuliku riigi, kodanikele – selle võiks likvideerida," leidis Laar.

Tegelikult esitas Isamaa selleks eelnõu juba aprillis.

"Esiteks, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel. Teiseks, et kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks," selgitas ettepanekut Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu.

Küsimusele, kas eelnõule toetuse leidmiseks võiks Isamaa eelistada koalitsioonpartnerina EKRE-t, Reinsalu sama konkreetselt ei vastanud.

"Kindlasti see on oluline küsimus nii julgeoleku kui ka, et kodanikud säilitaksid kontrolli avaliku võimu ruumis. Eriti nii kriitilises olukorras. See on tähtis küsimus, aga ma ei katalogiseeri seda eriküsimuseks, eks neid põhiteemasid on teisigi olulisi."

Sarnase eelnõu esitas EKRE juba 2017. aastal, ka oli lubadus 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist ütles erakonna esimees Martin Helme, et mure ei ole enam tänu halli passi omanike arvu vähenemisele aktuaalne. Ka nentis Helme, et teema tõstatamine tähendaks tõsist konflikti valitsusliidus.

Nüüd rõhutab EKRE aseesimees Jaak Madison, et valimisõiguse piiramine on konservatiividele siiski oluline.

"Arvestame ikka fakti, et Tallinnas elab kolmandik Eesti rahvaarvust ja Tallinna elanikkonnast ligi pooled on vene keelt kõnelevad inimesed, kellest omakorda väga suur osa on Vene kodanikud. Kui nemad saavad mõjutada meie pealinna arengut ja tulevikku, siis see ei ole ilmselgelt kuidagi kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on ikkagi Eesti rahvuse säilimine. Ma arvan, et need kodanikud, kelle taskus on Vene pass, nemad tõenäoliselt ei pea Eesti ideaaliks Eesti kui rahvusriigi säilimist."

Kui EKRE ja Isamaa on üksmeelel, jääb lahenda sama mure, mis eelmises ühises võimuliidus. Kolmas pool ehk Keskerakond valimisõiguse piiramist ei poolda.

"See, et hakata kelleltki, näiteks eakalt vanaproualt hääleõigust ära võtma seetõttu, et ta ei ole ära teinud keeleeksamit, on minu hinnangul ülekohtune. See inimene võib olla täiesti Eesti riigi meelne, oma pere siin üles kasvatanud, ühiskonda panustanud, elab kaasa Eesti riigi toimetulekule, sinimustvalgele ja siis tuleb riik ning teatab, et võtame sult selle kohalikel valimistel hääletamise õiguse ära, kuna me sind kuidagimoodi ei usalda," rääkis Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik.

"Meie eesmärk peab olema see, et Eesti Vabariigis elavad inimesed on kõik ühel pool, Eestimaa pool. Selliste käikude ja otsustega me tegelikult seda lõhet ise tekitame."

Ka ei ole tõenäoline, et mõte leiaks kõlapinda kahe veel mainimata parlamendierakonna liikmete seas. Kuu algul laekunud vastuses ütleb justiitsminister Maris Lauri, et valitsus Isamaa eelnõu ei toeta. Ministeeriumi saadetud kirjas seisab, et näiteks kaotaksid hääleõiguse ka 434 Suurbritannia, 120 Norra ja 172 Ameerika Ühendriikide kodaniku. Ta lisas, et põhiseaduse järgi on praegune kord taotluslik. Reformerakondlane Hanno Pevkur kahtleb, kas selline muudatus oleks üldse põhiseadust muutmata võimalik.

"Loomulikult, arvestades praegust julgeolekuolukorda, tahaks emotsionaalselt öelda, et võtame kõikidelt Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valmise õiguse ära. Teisalt meil on väga suur risk minna põhiseaduslikku vaidlusesse sellega. Ma ei ole kindel, et põhiseaduslik järelevalve ei ütleks sellel juhul, et põhiseaduse paragrahv 156 mõte on, et kohalike elu küsimusi saab otsustada siin püsivalt elav inimene. Seda kinnitaks tõenäoliselt ka riigikohus," arutles Pevkur.

Ka hoiatas Pevkur, et selline jäik otsus võib meie julgeoleku just ohtu seada.

"Meil on ports omavalitsusi, kus tegelikult määratlemata kodakondsusega või siis ka Vene kodanikud moodustavad üsna suure protsendi selle omavalitsuse [valijaskonnast]. Teame Narvat, Sillamäed, Kohtla-Järvet. Kindlasti peame vaatama, et me iseendale näppu ei lõika."

Sarnaselt Pevkuriga ütleb sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, et küsimus on oluline, kuid Isamaa pakutud lahendus ei sobi.

"See ei suurenda ju nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes. Mina püstitaks selle küsimuse teistpidi – kuidas me saame Eesti suhtes lojaalsemaid inimesi nendest. See ei ole ju keeruline seadusmuudatus, aga mis siis edasi saab? Tõesti läbi kohalike valimiste ei ole seda mõju enam kohalikule võimule, aga kuidas see inimene siis rohkem eestimeelsem on. See, mis toimub inimeste peades, on suur julgeolekurisk, me peaksime hoopis tegelema sellega."

Vastust Läänemets ei paku. Lihtsat ja lühikest vastust, kuidas venemeelseid inimesi ümber veenda, ei olegi, rõhutas ta.