Praegu on pliivaba bensiini aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Eelnõu järgi langetataks aktsiisimäära EL miinimumtasemele ehk 359 eurole.

Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul tähendab maksimaalne aktsiisilangetus, et tanklas kujuneks bensiini liitrihind 24,48 senti odavamaks, kuna aktsiisilt arvestatakse ka käibemaksu.

Diislikütuse aktsiis on kehtiva seaduse järgi 372 eurot 1000 liitri kohta ning ettepanek on see langetada 330 eurole ehk hinnalangus jääb väiksemaks kui bensiini puhul.

Algul oli Isamaa märtsis algatatud eelnõu eesmärk langetada aktsiisimäära üheks aastaks, kuid need muudatusettepanekud võttis Isamaa tagasi ning praeguse eelnõu kohaselt langetusel ajalist piirangut ei ole.

"See ei ole hetkel ajutine, ta on püsiv meede. Täna keegi ette ei oska öelda, kaua selline majandusolukord on. Me teame, et juba praegu on defitsiit kütustel, eriti diislil. Prognoositakse juba septembris tugevat hinnatõusu. Tänases hinnarallis peab riik ikkagi midagi tegema, et aidata oma inimesi ja ettevõtlust," rääkis komisjoni esimees Aivar Kokk.

Koka sõnul sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esindajad rahanduskomisjonis ettepanekut ei toetanud. "Teised toetasid. Aga siin ei tasu otsida mingeid uue koalitsiooni jooni, need erakonnad on alati olnud nii või naapidi. Alles hiljuti erimärgistatud kütuse aktsiisilangetust nad toetasid riigikogus. See, kuidas saalis on, seda ei tea," rääkis ta.

Seda, kuidas arvamused riigikogu saalis kujunevad, on valitsuse vahetumisega arvestades keeruline prognoosida. "Kui komisjoni häälte järgi võtta, siis ta võiks saalist läbi minna. Aga milliseks see kujuneb siis, kui saali jõuab, praegu meie ettepanek oli, et teine lugemine oleks juba esmaspäeval riigikogu saalis," rääkis Kokk.

Eelnõu mõju riigieelarvele oleks Koka hinnangul ligikaudu 45 miljonit eurot, kuid seda tasandaks kütusemüügi taastumine.

"Tänavu me vaatame, et bensiinimüük on aastaga langenud 10 protsenti ja diislikütuse müük viis protsenti. Kui seda arvestada, võib hinnalangus tähendada kütusemüügi taastumist. Teiselt poolt kui seda mitte arvestada, siis on selle aasta kulu ligikaudu 45 miljonit eurot. Teistpidi kui müügilangust ei tekiks, siis see langus ei oleks selline," rääkis Kokk.

Kokk märkis, et teised Euroopa Liidu riigid on kütuse hinna odavdamiseks rakendanud erinevaid meetmeid. Soome ja Läti on leevendanud biolisandi nõuet, mis tähendab ligikaudu 12-sendilist hinnalangust. "Saksamaa langetas aktsiise, Poola on juba varem selle langetuse teinud," kirjeldas ta.

"Eestis on täna ikkagi kütuse maksud Euroopa Liidu ühed suurimad," ütles Kokk.

"Aga see sõltub kindlasti turuolukorrast. Me ei tea, mis bensiini ja diisli hind turul teeb. Praegused kütusemüüjad hoiatavad, et diisli hind võib olla septembris juba kolm eurot, kuna Euroopas tekib kütusedefitsiit. Bensiini juures 20 senti on ikkagi väga suur number," rääkis Kokk.

Rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et aktsiisi langetamise mõju riigieelarvele kasvab iga aastaga.

"45 miljonit on selle aasta mõju, kui see langetus hakkab kehtima augustist. Järgmine aasta see mõju on 100 miljonit ja hakkab igal aastal 25-30 miljoni kaupa kasvama. Järgmine aasta 100 miljonit, siis 125 miljonit ja kogu aeg kasvab edasi. Päris suur mõju riigieelarvele," selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.

"Arvestades seda, kui palju kõrgendatud hindadega laekub näiteks käibemaksu riigieelarvesse, siis ma usun, et inflatsiooni tõttu laekuvad suured maksud katavad selle julgelt ära," ütles rahanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Jaak Aab.

Sõerd kritiseeris aktsiisimäära langetamist ajalise piiranguta. "Laenurahaga maksulangetust finantseerida ja defitsiiti süvendada, see ei ole vastutustundlik. Tuuakse näiteks, et mitmed riigid on langetanud aktsiisi. Seal on langetused tähtajalised, meil on nüüd tähtajatu. See on ka pretsedenditu," ütles Sõerd.

Muudatusettepanekutes ka diislikütuse ja kütteõli aktsiisilangetus

Rahanduskomisjon esitas eelnõu teisele lugemisele ka muudatusettepanekud nii diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli ning põlevkivikütteõli aktsiisi langetamiseks.

Seonduvalt bensiini ja diislikütuste aktsiisimäärade Euroopa Liidu miinimummäärani langetamisega vähendatakse samadele tasemetele nende kütuste komponentide aktsiisimäärad ja korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid.

Diislikütuse aktsiis on kehtiva seaduse järgi 372 eurot 1000 liitri kohta ning ettepanek on see langetada 330 eurole. Kerge kütteõli aktsiisi soovib komisjon langetada 372 eurolt 330 eurole ning raske kütteõli puhul 422 eurolt 1000 kilogrammi kohta 374 eurole.

Seadus peaks eelnõu vastu võtmisel jõustuma tänavu 1. augustil.