Enne sellenädalast kohtumist andsid USA Föderaalreservi ehk Ameerika Ühendriikide keskpanga esindajad märku, et kaaluvad 0,5-protsendilist intressimäärade tõstmist juunis ja sama palju juulis. Oodatust kõrgem intressimäärade tõus tulenes eelmine nädal USA-s avaldatud üle ootuste kõrgest inflatsioonist, vahendab The Wall Street Journal.

Kaks USA tarbijate seas läbi viidud küsitlust näitasid samuti, et leibkonnad USA-s eeldavad, et kõrge inflatsioon püsib ka sügisel. See võib osutuda isetäituvaks ennustuseks, mida föderaalreserv pidi oma otsuses arvesse võtma.

USA Föderaalreserv tõstis eelmine kuu intressimäärasid pool protsenti, mis oli esimene selline tõus alates aastast 2000, jättes intressimäärade sihttaseme 0,75 protsenti ja 1 protsendi vahemikku. Viimane kord tõstis föderaalreserv intressimäärasid 0,75 protsendini aastal 1994, mil püüti ennetada võimalikku tõusu inflatsioonis.

Föderaalreservi president Jerome Powell kinnitas ühes hiljutises intervjuus, et nende otsuseid juhivad otseselt empiirilised majandusandmed. Seoses intressimääradega oodatakse kindlaid tõendeid, et inflatsioon on pidurdumas. Juhul kui inflatsioon kasvab, siis on föderaalreserv sunnitud intressimäärasid tõstma veelgi agressiivsemalt, lisas Powell.

Powell kinnitas eelmine nädal pressikonverentsil, et Föderaalreserv ei soovi lisada ebamäärasust ning proovib oma otsustest turgudele varakult teada anda. Samas ei saa välistada prognoosidest suuremat inflatsiooni, millele peaks keskpank suurema intressimääraga reageerima.

USA tööministeerium teatas reedel, et tarbijahinna indeks tõusis USA-s maikuus 8,6 protsenti võrrelduna sama ajaga aasta tagasi. See tähendab, et inflatsioon USA-s on praegu 40-aasta kõrgeimal tasemel. Hinnatõusule on aidanud kaasa kütusehinna tõus ja logistikaahelate tõrked Vene-Ukraina sõja tõttu.

Paljud USA finantsanalüütikud ootavad erakordsete majandusolude tõttu kuni 0,75-protsendilist intressimäärade tõusu.