Föderaalreservi otsus tõstab intressimäära, mida pangad üksteiselt laenamise eest küsivad, 1,5 kuni 1,75 protsendini.

Föderaalreservi otsust tõukas tagant inflatsioon, mis ei näita möödunud nädalal avaldatud andmete järgi leevenemise märke.

USA-s on inflatsioon 40 aasta kõrgeimal tasemel ja kriitikute hinnangul ootas föderaalreserv intressimäärade tõstmisega liiga kaua. CBS-i uudiste majandusanalüütiku Jill Schlesingeri sõnul on föderaalreserv aga keerulises olukorras.

"Kui nad tõstavad intressimäärasid liiga palju või kiiresti, siis võib majandus jahtuda nii palju, et tekib majanduskriis. Föderaalreserv on praegu väga keerulises olukorras," selgitas analüütik.

Schlesingeri kinnitusel on investorid ärevuses ja see mõjutab omakorda ka aktsiaturge. Osa ameeriklasi on hakanud aga muretsema pensionifondide pärast.

"Nooremad inimesed muretsevad rohkem. Minu ainus mure on, et kui kaua see kestab? Kas see kestab nii kaua, et peame hakkama raha fondidest välja võtma?" küsis New Yorgi elanik Ben Wagenberg.

"USA peab lahendama ülemaailmse probleemi, mis on mujal hullem kui siin - inflatsioon. See imeb elujõu paljudelt USA perekondadelt," sõnas USA president Joe Biden.

Valge Maja on ärgitanud kongressi vastu võtma eelnõusid, mis leevendaksid hinnatõusu mõjusid. Muu hulgas on soovitatud vähendada lapsehooldus- ja tervishoiukulusid. Vabariiklased aga leiavad, et viimane pandeemiaaegne abipakett on üks põhjus, miks inflatsioon vohab ja ei soovi majandusse rohkem raha süstida.

"Washingtoni demokraadid on algusest peale inflatsioonis eksinud. Vaatamata sellele, et üritasime neid veenda, et kahe triljoni dollari süstimine majandusse tõukab inflatsiooni tagant ja tekitab kaose. Nad tegid seda siiski," kommenteeris vabariiklasest senaator John Thune.

Valge Maja on inflatsiooni leevendamiseks valmis loobuma ka teatud Hiina-vastastest kaubandustariifidest.