Swedbank Eesti juht: praegu tuleb majanduses olla paindlik

Foto: ERR

Nüüd on saabumas normaliseerumine, sest oleme liiga suure kasvuga ära harjunud, ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp "Esimeses stuudios".

Lepa sõnul on hea elu finantsiliselt seotud finantsstabiilsusega, aga see on keeruline teema, sest seda paljudel pole. "Meie panga klientidel on suhteliselt suur eraisikute hoiuste jääk, samas on neid, kellel seda pole, aga neil on sissetulek. Nüüd on küsimus, kas nende hulk hakkab suurenema, kellel jääb sissetulekust hinnatõusu foonil puudu," rääkis Lepp.

Tema sõnul vaesume me hoiuste ja palga kontekstis, sest nende ostujõud on väiksem. "Eesti inimene on olnud väga paindlik, aga viimased 12 aastat on asjad keskmiselt üles läinud, nüüd on aeg harjutada, kuidas hakkama saada tagasilöögi tingimustes," rääkis Lepp.

0,25-protsendiline intressitõus ei tee midagi, sinna järgneb tõenäoliselt septembris 0,50 protsenti, kokku tuleb 0,75 protsenti, arutles Lepp. "Eestil pole võimalik midagi ise teha, sest oleme euroalas: meil on üks keskne intressimäär. Sealt edasi sõltub juba sellest, kus on inflatsioonitase Euroopas keskmisena. Kui Euroopa keskmine inflatsioon on seitsme protsendi juures ja prognoositakse järgmiseks aastaks 3,5, siis võib juhtuda, et intressi küll tõstetakse, aga jäädakse ühe protsendi juurde," rääkis Lepp.

Suures pildis lükkab intressitõus tasakaalu hoiustajate poole, et raha väärtus säiliks. "Pole olnud normaalne, et oleme olnud kuus-seitse aastat negatiivses intressikeskkonnas - see tähendab, et hoiustajate huvid on jäänud tahaplaanile," rääkis Lepp.

"Kõigi uute laenude puhul, mida Swedbank väljastab, kontrollitakse kliendi sissetulekuid laenuteeninduspiirmääradega, mida Eesti Pank on Swedbankile seadnud, ja vaatame, et klient suudaks laenu ära teenindada ka siis, kui intress tõuseb kuueni," rääkis Lepp. "See valem pole aga kaugeltki täiuslik. Kui näeme, et hinnad tõusevad igas valdkonnas, kuueprotsendiline intress on ainult üks komponent. Üheprotsendilise intressiga saadakse ilusti hakkama," rääkis Lepp.

Ka suuremad intressitõusud kolme-nelja aasta pärast on tema hinnangul võimalikud. "Ma ei tea, mis nurga taga ootab. Tuleb olla paindlik nii eraisikuna kui ettevõtjana," ütles Lepp.

Mis puudutab riiklikke toetusi, siis Lepa hinnangul tuleb aidata mõistusega - aidata tuleb neid, kes on päriselt hädas, mitte kõiki korraga.

"Riik ei peaks mõtlema ainult eraisikutele, vaid mõtlema, et meie ettevõtlus oleks konkurentsivõimeline. Praegu ei ole ettevõtjatel olukord kerge, sügist vaadatakse mureliku pilguga," nentis Lepp.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Esimene stuudio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: