Ehkki nutitelefoniga valimistel hääletamine peaks olema tehniliselt teostatav, tehakse selle nimel nüüd ka reaalseid samme. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles ERR-ile, et takistuseks on olnud siiani kahtlus, et kui inimesed kasutavad niikuinii arvuteid, siis kas nutiseade väga lisandväärtust annab.

"Kuna mobiilseadmete operatsioonisüsteemid olid uued ja arenevad, siis oli neil ka palju selliseid turvaprobleeme. Nüüd on need keskkonnad muutunud stabiilsemaks," ütles Koitmäe.

Juunikuuks peaks Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) m-valimiste esialgne rakendus valmis saama. RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonnajuhi Alo Einla sõnul järgneb sellele võimalike ohtude väljaselgitamine ja riskianalüüs.

"Selliselt, et temaga saab läbida kõik e-hääletamise protseduurid alates valija autentimisest, valikute kuvamisest, allkirjastamisest ja hääle saatmisest, hääle kontrollimisest," sõnas Einla.

Arne Koitmäe loodab, et detsembris saab rakendust katsetada proovihääletusega.

"Tavapäraselt sellised demovalimised on olnud nii-öelda fiktiivsete kandidaatidega. Ehk inimesed saavad seda katsetada. Hiljem saab need tulemused kindlaks teha ja kontrollida, kuidas see süsteem toimib."

5-10 protsenti e-valijaid juurde

Eelmise aasta kohalikel valimistel moodustasid e-hääled 46 protsenti kõikidest häältest. 2018. aasta Kantar Emori uuringu põhjal annaks võimalus nutitelefoniga hääletada juurde umbes neli protsenti e-valijaid. Koitmäe sõnul on praegu nutitelefoni tähtsus suurenenud.

"See osakaal võiks kasvada suurusjärguni 5-10 protsenti," pakkus Koitmäe.

Telefonid üldjuhul ei luba rakendust veebilehelt alla laadida. RIA peab läbirääkimisi Apple'i ja Google'i platvormidega. Tehniliselt on see keeruline ülesanne, sest platvormid peavad olema valmis võimalikult kiiresti rakenduses muudatusi tegema.

Riigi jaoks on olukord uudne, sest valimiste korraldaja ja valija vahele võetakse erapartner.

"Rakendus ei hakka olema enam valimiste korraldaja otsekontrollis. Me delegeerime osa vastutusest ja peame ka usaldama siis neid platvorme," ütles Alo Einla.

RIA hinnangul maksab rakenduse ehitamine umbes 900 000 eurot. M-hääletuse projekti kogumaksumus pole teada, sest hilisem turvatestimine (ja muud kulud) on alles ees. Lisaks on projektile tellitud mitu riskianalüüsi.

"Kui me tahame olla kindlad, et see rakendus on turvaliselt kasutatav, siis me peame sellesse investeerima ja demokraatia ongi kallis," leidis Einla.

Hääle kontrolliks vaja teist telefoni

Nii nagu projekti hind, on lahtine ka rakenduse tulevik. Koitmäe sõnul on vara veel öelda, kas see võiks olla 5. märtsil 2023 toimuvad riigikogu valimised või hilisemad valimised.

On võimalik, et rakendust valimistel kasutusele ei võetagi, sest see ei pruugi vastata riiklike valimiste nõuetele. Alo Einla sõnul teeb RIA kõik selleks, et rakendus valmis saaks. Aga lõppotsus, kas seda rakendatakse ka riigikogu valimistel, on valimiste korraldajal.

Arvutis antud e-häält saab soovi korral kontrollida telefoniga. Mobiiliga hääletajal oleks selleks tarvis teist telefoni.

"Vähemalt hetkel ei ole mingit paremat lahendust, et inimene peab kasutama teist telefoni. Ja kust ta siis selle saab ning kas me usaldame seda inimest, kelle käest ma võtan telefoni, et kontrollida oma häält," selgitas Einla.

Einla hinnangul kontrolliks inimesed oma e-hääli sellisel juhul ka vähem.