Oluline 11. juunil kell 22.15:

- Vene väed lõid Donetski oblastis kahes Ukraina kontrolli all olevas linnas elektrisüsteemi rivist välja; 

- Odessa linnapea sõnul näitab Vene sõjalaevade paigutamismuster Mustal merel, et linna võidakse rünnata;

- Ukraina võimude teatel sai alates 24. veebruarist 100 päeva jooksul surma umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast;

- Mõkolajivi oblasti kuberneri sõnul on lahingud muutunud suurtükisõjaks ning Ukraina relvajõududel on laskemoon otsa saamas;

- Hersoni ja Zaporižžja oblastis okupeeritud aladel anti välja esimesed Vene passid; 

- Vene agressiooni peatamine Ukrainas on ülioluline kogu rahvusvahelise korra tuleviku seisukohalt, ütles president Volodõmõr Zelenski;

- Ukraina kutsus lääneriike üles suurendama relvaabi, eriti suurtükkide ja teiste kaudtulesüsteemide tarnet;

- Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus laupäeval visiidile Kiievisse, et arutada riigi presidendiga Ukraina ülesehitamist ning liikumist Euroopa Liiduga ühinemise suunas;

- Enamus Severodonetskist on langenud Vene vägede kontrolli alla, ütles Ukraina Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai laupäeval;

- Mariupoli linna vallutanud Vene üksused on lammutanud umbes 1300 varemeteks pommitatud korterelamut, ilma et oleks nendest välja toonud surnukehi, ütles Mariupoli linnapea;

- Severodonetskis peale tungivad Vene väed reedel edu ei saavutanud ning Ukraina üksused lõid nende katsed linna lõunaossa tungida tagasi, teatas Briti sõjaväeluure laupäeval;

- Prantsusmaa relvaeksperdid aitavad oma Ukraina kolleegidel koguda tõendeid võimalike Venemaa sõjakuritegude kohta Tšernihivi põhjaosas, ütles Ukraina peaprokurör;

- President Zelenski ütles, et ei hakka Venemaalt oma riigile iseseisvust paluma, sest see on Ukraina õigus juba niigi. Samas tunnistas ta vajadust sõja lõpetamiseks läbi rääkida.

Vene väed lõid Kramatorski ja Slovjanski elektrisüsteemi rivist välja

Vene väegede rünnakud Donetski oblastis lõid rivist välja elektrivarustuse Ukraina kontrolli all olevas Kramatorski ja Slovjanski linnas, ütles oblasti juht Pavlo Kõrõlenko sotsiaalmeedias.

Hiljem sõnas Kõrõlenko, et kahe linna elektrisüsteemide ründamine oli Vene vägede teadlik strateegia.

"Vaenlane mõistab, mida ta sihib ja mis eesmärgil," ütles kuberner.

Odessa linnapea sõnul ähvardab linna rünnak Mustalt merelt

Odessa linnapea Hennadi Truhhanovi sõnul näitab Vene sõjalaevade paigutamismuster Mustal merel, et linna võidakse rünnata. Tema sõnul on vaja selleks valmis olla.

Linnapea lisas, et Ukraina teraviljaeksport Odessa sadamatest saab taastuda vaid juhul, kui NATO saadab oma alused Odessat kaitsma või kui Venemaa tagab linna ohutuse.

Kiiev: 100 päevaga on surma saanud umbes 10 000 Ukraina sõdurit

Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul on alates 24. veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist invasiooni, saanud surma umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.

Arestovõtš rääkis sellest sotsiaalmeedia vahendusel tehtud intervjuus, kui temalt küsiti, kui palju sõjaväelasi Ukraina kaotas sõja esimese 100 päevaga ehk kuni 3. juunini.

Ukraina võimude sõnul kaotavad relvajõud lahingutes päevas umbes 100 võitlejat ning sajad saavad vigastada.

Arestovõtši sõnul on Venemaa vägede kaotused mitu korda suuremad. Ukraina valitsuse teatel on surma saanud üle 30 000 Vene sõjaväelase. Briti luure hinnangul on aga surma saanud üle 15 000 Vene sõjaväelase.

Vene võimud ei ole andnud ametlikke andmeid oma sõjakaotuste kohta alates 25. märtsist, mil nad ütlesid, et 1351 sõdurit ja ohvitseri on hukkunud.

Venekeelne BBC on leidnud kinnituse, et surma on saanud 3502 Vene sõjaväelast, kuid need on andmed ametlikult nimetatud ja kalmistutele maetute kohta.

Ukrainal on laskemoon otsa saamas

Ukraina ametnike sõnul on nende relvajõududel laskemoon otsa saamas.

Lõunarindel asuva Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et lahingud on muutunud suurtükiväe sõjaks. Tema sõnul on Vene armee palju võimsam, samal ajal kui Ukraina vägedel on mürsud otsa saamas.

Kim kutsus lääne liitlasi kiirendama pikamaarelvade ja laskemoona tarnimist, et Ukraina saaks vastulööke anda.

"Euroopa ja Ameerika abi on väga, väga tähtis," ütles Kim.

Reedel rääkis Ukraina sõjaväeluure asejuht Vadõm Skibitski The Guardianile antud intervjuus sarnast juttu nagu Kim.

Ukraina taastas internetiühenduse Zaporižžja tuumajaama serverites

Ukraina riiklik tuumaettevõte Energoatom teatas laupäeval, et aitas taastada internetiühenduse Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ja Ukrainas okupeeritud Zaporižžja tuumajaama serverite vahel.

Energoatom selgitas, et internetiühendus kadus 30. mail, kuid see taastati 10. juuniks. Nüüd saab IAEA taas jälgida jaamas oleva tuumamaterjali andmeid.

Okupeeritud aladel on välja antud esimesed Vene passid

Ukrainas Hersoni ja Zaporižžja oblastis on Venemaa kontrolli all olevatel aladel antud välja esimesed Vene passid, teatasid Moskva poolt ametisse määratud kohalikud ametnikud.

Hersoni oblastis on Vene passi saanud 25 inimest. Zaporižžja oblasti elanikele anti Melitopolis toimunud tseremoonial välja praegu teadmata arv Vene passe.

Venemaa liider Vladimir Putin oli varem allkirjastanud dekreedi, mis lihtsustab Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikel Vene kodakondsust taotleda.

Zelenski: Vene agressiooni peatamine on ülioluline kogu maailma jaoks

Venemaa algatatud sõja tulemus Ukrainas ei mõjuta ainult Ukraina, vaid kogu rahvusvahelise korra tulevikku, ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Olen tänulik teie toetuse eest ... aga see toetus pole mitte ainult Ukraina jaoks, vaid ka teie jaoks," rääkis Zelenski laupäeval Singapuris, Aasia tähtsaimal julgeolekukonverentsil, Shangri-La dialoogil video vahendusel peetud kõnes. "Ukraina lahinguväljal otsustatakse selle maailma tulevased reeglid koos võimaliku piiridega," rõhutas Zelenski.

Seetõttu on ülioluline, et lääneriigid ei lõpetaks abi andmist Ukrainale, lisas Zelenski.

Ta tõi esile, et Venemaa blokeerib Musta mere ja Aasovi meres sadamaid, takistades Ukrainal oma vilja maailmaturule eksportimas. See teeb haiget mitte ainult ukrainlastele, vaid ka kogu maailmale, tõdes Zelenski.

"Kui ... Venemaa blokaadide tõttu ei suuda me oma toiduaineid eksportida, seisab maailm silmitsi ägeda ja raske toidukriisi ja näljahädaga paljudes Aasia ja Aafrika riikides," ütles Ukraina president.

Zelenski seostas Venemaa tegevuse otseselt toormehindade hüppelise tõusuga, öeldes, et esmalt blokeeris Moskva energiatarneid, et nende hinnad tõuseks ning nüüd teeb seda ka toiduga.

Esinedes konverentsi 575 delegaadile, kes on pärit 40 riigist, ütles Zelenski, et tema riigi sõjavägi ai kavatse tungida Venemaa territooriumile: "Pidage meeles, et sõda peetakse meie pinnal. Ukraina inimesed surevad. ... Me ei taha minna Venemaa territooriumile. "

Lääne täiendava abi kiireloomulisust rõhutas ka Ukraina suursaadik Singapuris Katerõna Zelenko.

"Me mõistame, et see võtab aega, kuid aeg on see, mis meil pole," sõnas suursaadik.

Ukraina palub kiirendada suurtükkide saatmist

"See on nüüd suurtükisõda," ütles Ukraina sõjaväeluure asejuht Vadõm Skibitski Briti väljaandele The Guardian. "Kõik sõltub nüüd sellest, mida lääs meile annab. Ukrainal on üks suurtükk 10-15 Vene suurtüki vastu," lisas ta.

Ukraina ametnike sõnul on sõjas võimalik pööre tuua ainult siis, kui lääs täidab oma lubadused, saata riigile rohkem ja paremaid relvi, sealhulgas raketisüsteeme, mida USA ja Ühendkuningriik on otsustanud anda.

Saksamaa, mis on saanud kriitikat raskerelvastuse liiga aeglase tarnimise pärast Ukrainale, teatas, et kavatseb omarelvaekspordi reeglid üle vaadata, et lihtsustada relvaabi demokraatlikele riikidele nagu Ukraina, kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel.

Luhanski oblasti idaservas asuvat Severodonetski linna vallutada üritav Venemaa tulistab seda peamiselt suurtükkidest ning hoidub linnas tänavalahingutest, mis seab Ukraina selles lahingus ebavõrdsesse olukorda. Siiski ei ole Ukraina üksused veel Severodonetskit loovutanud.

Ukraina üksused on küll linnast suuresti väljatõmbunud, kuid hoiavad enda käes linna idaosa Siverski Donetsi jõe ääres, et takistada Vene üksustel jõge ületamast. Vene väed püüavad Ukraina üksusi rünnakutega põhjast ja lõunast ümber piirata, aga ei ole seni edu saavutanud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaöises videopöördumises, et Venemaa püüab purustada iga linna Donbassis.

"Severodonetsk, Lõssõtšansk, Bahmut, Sloviansk, paljud-paljud teised… Kõik need varemed olid kunagi õnnelikud linnad," rääkis Zelenski.

Von der Leyen saabus Kiievisse

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus laupäeval visiidile Kiievisse, et arutada riigi presidendiga Ukraina taasülesehitamist ning liikumist Euroopa Liiduga ühinemise suunas.

Good to be back in Kyiv.

With President @ZelenskyyUa I will take stock of the joint work needed for reconstruction and of the progress made by Ukraine on its European path.

Європа з вами! pic.twitter.com/JqtXvgamkV

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) June 11, 2022

"Me teeme koos president Zelenskiga vahekokkuvõtte tööst, mis on vaja teha rekonstrueerimiseks ja Ukraina edasiliikumiseks tema Euroopa teel," kirjutas von der Leyen sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Vene väed on hõivanud enamuse Severodonetskist

Enamus Severodonetskist on langenud Vene vägede kontrolli alla, ütles Ukraina Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai laupäeval.

Veel sama päeva ennelõunal teatasid Ukraina üksused ägedatest lahingutest mitmel pool linnas.

"Venelased purustavad kõike," ütles Haidai televisioonis edastatud pöördumises. "Nad tulistavad tankidest ja suurtükkidest elurajoone."

Kolmapäeval ütles Haidai, et Ukraina jõududel oli õnnestunud peaaegu pool linna Vene vägedelt tagasi vallutada. Aga kui venelased nägid Ukraina üksuste edu linnas, siis nad "lihtsalt hakkasid linna õhujõudude ja suurtükitulega maatasa tegema," rääkis ta.

Haidai sõnul ei olnud Ukraina üksustel muud valikut kui viia Vene intensiivse pommitamise tõttu läbi ajutine taktikaline taganemine linna keskusest. Tema kinnitusel on Severodonetski serval paiknev tööstuspiirkond endisel Ukraina üksuste kontrolli all.

Mariupoli linnapea: Venelased lammutavad varemetes hooneid ilma laipu koristamata

Mariupoli linna vallutanud Vene üksused on lammutanud umbes 1300 varemeteks pommitatud korterelamut ilma et oleks nendest välja toonud surnukehi, ütles linna Ukraina-meelne linnapea Vadõm Boitšenko reedel.

Linnapea, kes pidi Vene vägede eest põgenema Ukraina kontrolli all olevatele aladele, märkis sotsiaalmeedias, et algselt kaasasid Vene väed varemete lammutamisse ka linna jäänud kohalikke elanikke. Aga kui nad nägid, kui palju on varemetes Vene vägede nädalatepikkuses rünnakus hukkunud linnaelanikke, eemaldasid nad kohalikud elanikud selle tegevuse juurest.

"Varemetes olevate inimeste tegelik number on hirmutav. Peaaegu iga purustatud maja varemetes võib olla 50-100 hukkunut ning Mariupolis on purustatud 1300 korterelamut," märkis Boitšenko.

Kuna Vene võimud koristavad varemeid ilma surnukehi välja toomata, siis see tähendab, et prügimäele viiakse koos ehitusprahi ja betoonijäätmetega ka inimeste jäänused.

Linnapea nõunik Petro Andriuštšenko rääkis 25. mail CNN-ile, et linnavõimude hinnangul hukkus Venemaa rünnakus linnale vähemalt 22 000 rahulikku elanikku.

Briti luure: Vene väed reedel Severodonetskis edu ei saavutanud

Severodonetskis peale tungivad Vene väed reedel edu ei saavutanud ning Ukraina üksused lõid nende katsed linna lõunaossa tungida tagasi, teatas Briti sõjaväeluure laupäeval.

Linnas käivad intensiivsed tänavalahingud ja mõlemad pooled kannavad raskeid kaotusi, märkis Briti luure oma igapäevases ülevaates.

Prantsuse eksperdid koguvad tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta Tšernihivis

Prantsusmaa relvaeksperdid aitavad oma Ukraina kolleegidel koguda tõendeid võimalike Venemaa sõjakuritegude kohta Tšernihivi põhjaosas, ütles Ukraina peaprokurör.

Prantsuse sandarmeeria eksperdid, sealhulgas droonidelt modelleerimise, ballistika ja massihävitusrelvade spetsialistid, on kogunud tõendeid Venemaa suurtükitule tekitatud hävitustöö  kohtades.

Uus grupp Prantsuse eksperte asendas sandarmeeria kohtuekspertiisi gruppi, mis saabus Ukrainasse aprilli keskel, et aidata kindlaks teha Kiievi lähistel Butša linnas toimunut, kus paljude tsiviilisikute tapmine kutsus esile ülemaailmse pahameeletormi.

"Varsti saab kaks kuud sellest, kui (Prantsuse eksperdid) on meiega olnud," kirjutas peaprokurör Irõna Venediktova oma Facebooki kontol. "Nad töötavad Tšernihivi piirkonnas ja viivad läbi uuringuid mürsutules hävinud kohtades," kirjutas ta.

Zelenski: ma ei hakka Moskvalt iseseisvust paluma

President Zelenski ütles, et ei hakka Venemaalt oma riigile iseseisvust paluma, sest see on Ukraina õigus juba niigi.

"Ma ei ole valmis meie maa iseseisvust paluma. See kuulub meile juba niigi," rääkis Zelenski reedel Briti üliõpilastele ja õppejõududele esinedes.

Vastates küsimusele võimalikest rahuläbirääkimistest, ütles Zelenski, et on kogu oma presidendi-aja mõistnud, et igasugune sõda peab lõppema läbirääkimistelaua tagas. "Ma mõistan, et diplomaatia saab inimesi säästa. Ma saan sellest aru, aga kahjuks ei mõista seda Venemaa president," rääkis Zelenski.

Ukraina riigipea ütles, et kui tema riik oleks NATO liige, siis ikkagi oleks tulnud lahing iseseisvuse pärast aga see oleks toimunud teisiti. "Ei oleks olnud nii suuri kaotusi, oleks võinud olla väike sõjaline konflikt või provokatsioon, aga me oleks suutnud säästa väga palju inimelusid," rääkis ta.

Venemaa väidab kolme Ukraina sõjalennuki allatulistamist

Vene kaitseministeerium teatas laupäeval, et tema õhukaitsejõud tulistasid alla kolm Ukraina sõjalennukit.

Kaks Ukraina hävitajat MiG-29 lasti alla Mõkolajivi oblastis ja üks hävitaja Su-25 Harkivi oblastis, öeldi Vene ministeeriumi pressiteates.

Ukraina pool ei ole teadet kommenteerinud.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

 - elavjõud umbes 32 050 (võrdlus eelmise päevaga +150);

- tankid 1419 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 3466 (+16);

- lennukid 212 (+0);

- kopterid 178 (+0);

- suurtükisüsteemid 712 (+0);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 222 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 579 (+7);

- tiibraketid 125 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2448 (+10);

- laevad / paadid 13 (+0);

- eritehnika 54 (+0).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Severodonetski ja Bahmuti piirkonnas.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.