Kõik Räägu tänava koolilapsed said ka tunnistused, mis erinesid veidi tavapärastest.

"Erineb ikka nii palju, et me kirjeldasime, mida laps õppis, mida ta tegi, kus ta käis ehk et me arendasime võib-olla rohkem üldpädevusi või vaatasime natuke nende arengut, mitte ei teinud teste või ei vaadanud õppekava järgi asju," selgitas Tallinna Lilleküla gümnaasiumi projektijuht Natalja Mjalitsina.

Lilleküla gümnaasiumi Räägu tänava koolimajas õppisid esimese kuni üheksanda klassi lapsed vanuses kuus kuni 14.

"Mul läks hästi. Mu lemmiktunnid olid inglise keel ja kehaline kasvatus. Ma käin selles koolis juba ammu ja mulle meeldib, kui meil on vaba päev," rääkis esimese klassi õpilane Margarita.

"Siin läheb hästi, suurepäraselt. Mina ausalt öeldes ei ole siin olnud päris kaks kuud, aga kuu aega," ütles esimeses klassis õppinud Aleksander.

Kuigi koolikeskkond oli ukraina- ja venekeelne, õpiti hoolega eesti keelt.

"Ma oskan lugeda ja tean natuke loomi. Koer. Ja kõik," ütles esimese klassi õpilane Elizaveta.

Sügisel jätkavad selles koolis esimese kuni kuuenda klassi õpilased, seitsmendast klassist alates jätkatakse Vabaduse koolis.

Kui seni toimus kool päevakooli põhimõttel, et lastel oleks, kus olla ja nende tegevus oleks organiseeritud, siis sügisest algab päris kool ja eesmärk on pakkuda 60 protsendi ulatuses eestikeelset õpet.

"Me võtame aluseks ikkagi Eesti õppekava, aga eks me peame natuke ikkagi vaatama ka seda, mis on tema eelteadmised, mida ta on Ukrainas õppinud ja kust sealt edasi saab minna. Aga aluseks võtame ikkagi Eesti õppekava. /.../ Võib olla tõesti reaalsus on äkki see, et me alguses kohe seda 60/40 täis ei saa, võib-olla peame rohkem ukraina keeles tegema, aga siis hakkame vaikselt muutuma, et kooli lõpuks oleks ikkagi lapsed 60/40," rääkis Mjalitsina.

Ta lisas, et tõenäoliselt tuleb teha esialgu eesti keeles lisatunde.