Elanikud tõrjuvad plaani püstitada tehnikaülikooli juurde hiiglaslik kilehall

Jalgpalliklubi Tallinna Kalev ja Tallinna Tehnikaülikool kavatsevad püstitada Raja 4a staadioni asemele täismõõtmetes jalgpalliväljakuga kilehalli, kuid ümbruskonna elanike hinnangul teavitati neid plaanist liiga hilja ning paljudest puudest üle kõrguv rajatis rikuks loodust, vähendaks sportimisvõimalusi, tekitaks müra ja süvendaks liiklusprobleeme.
Tehnikaülikool ja Kalevi jalgpalliklubi kavatsevad rajada tehnikaülikooli kergejõustikustaadioni asemele täismõõtmetega jalgpalli sisehalli, kus saaks aasta ringi ilmastikutingimustest sõltumata treenida ja võistelda. Dokumentide kohaselt on tegemist ajutise pneumohalliga, mille pindala on 75x125 meetrit ja kõrgus 21,5 meetrit.
Ümbruskonna elanikele tuli halli rajamise uudis üllatusena, liiatigi, et see kavatsetakse püsti panna juba selle aasta detsembriks.
Raja tänava elanik Anu Meriste rääkis ERR-ile, et kohalikud on kilehalli rajamisse täiesti kaasamata jäetud ning info jõudis nendeni juhuslikult tehnikaülikooli sotsiaalmeedia vahendusel.
Tehnikaülikooli meediasuhete juht Krõõt Nõges ütles, et nad soovivad panustada noorte ja ülikooli liikmeskonna tervise edendusse ning laiendada sportimisvõimalusi. Lisaks on kõnealune plats sportimise mõttes korrast ära ja maapind ebatasane, nii et investeering sinna on paratamatu.
"Küsimus seisnes vaid selles, millisel moel seda teha: kas ülikool leiab ise raha või teeb investeeringu koostööpartner. Ülikool ja jalgpalliklubi Tallinna Kalev leidsid ühise huvi ning eesmärgi, nii saab Tallinna Tehnikaülikool aastaringseks kasutamiseks mõeldud täismõõtmetes jalgpallistaadioni," lausus ta.
Hoonestusõiguse lepingu Raja 4a krundile PVC-materjalist halli ehitamiseks sõlmis tehnikaülikool jalgpalliklubiga tänavu aprillis ning see kehtib 15 aastat.
Esmaspäeval tutvustasid kohalikele elanikele projekti ülikooli ja jalgpalliklubi esindajad, kuid elanikud ei ole rahul ei sellega, et neid kohtumisest liiga hilja teavitati, jättes plaanidega tutvumiseks liiga vähe aega ning samuti ei antud neile võimalust kõigi asjasse puutuvate dokumentidega tutvuda. Ka ei veena neid põhjendused, mis kohtumisel halli rajamisele anti.
Kui projekteerimistingimuste taotluste seletuskirjas öeldakse, et sisehalli püstitamine parandab laste ja täiskasvanute sportimisvõimalusi, siis kohalikud elanikud leiavad, et selle mõju oleks vastupidine, sest staadion on hoolimata ajahambast puretud seisukorrast aktiivselt kogu päeva kasutuses.
"Praegu kasutavad staadioni nii lapsed kui ka noored, isegi kettaheitjad, veteransportlased - väga lai kontingent. Korraga ongi sageli staadionil mitu erinevat gruppi, ühes otsas heidetakse ketast, teises käib mingi väiksem mäng, mitu inimest jookseb staadioniringe," kirjeldas Meriste olukorda.
Ta lisas, et staadioni kvaliteet jätab soovida, kuid kohalikud elanikud oleks valmis ise selle parandamises kaasa lööma ja praegugi korjavad koeraga jalutajad üles maha poetatud tühje pudeleid ja muud prahti. Staadioni kandis käib vilgas elu ka looduses - läheduses asub kanakulli pesa, kohata võib jäneseid ja rebaseid.
Kohalikele elanikele teeb muret asjaolu, et ehkki hallist räägitakse kui ajutisest, viieks aastaks püstitatavast ehitisest, siis selle rajamiseks võidakse maha võtta puid, rajatakse kommunikatsioone ja parkimiskohti. Nad kardavad, et kuna hoonestusõigus anti spordiklubile 15 aastaks ja halli püstitamine pole odav lõbu, ei piirdu selle kasutusaeg välja käidud viie aastaga. Omaette probleem on Raja tänava liiklusega.
"Halli sissepääs hakkab olema Raja tänavalt, kus juba praegu ei ole üldse kõnniteed. Vana kõnniteeriba on nii katki, et vanainimesed, kes rulaatorit kasutavad, aga ka lapsevankritega inimesed liiguvad mööda sõiduteed. Kui bussipeatuses ootab neli inimest bussi, peab viies neist möödumiseks astuma sõiduteele," kirjeldas Meriste.
Kui aga uues hallis hakkab käima trennis korraga mitukümmend noort, siis ei ole neil ruumi bussi oodata ega ka neid transportivatel vanematel autot parkida ning juba praegu jäetakse tema sõnul autosid Raja tänava äärde metsaservale, sest tänav on tegelikult mõeldud kasutamiseks väiksele eramajade rajoonile mõne kortermajaga.
Lisaks jääb kogu kilehalli müra tekitav generaatorite süsteem plaani järgi Raja 7a maja poolsesse nurka.
Ümbruskonna majade elanikud toetavad staadioniala muutmist avalikuks harrastusspordi väljakuks, kuhu ei oleks juurdepääs piiratud. Esmaspäevasel projekti tutvustusel ei saanud nad aga Meriste sõnul vastust, kui suure mahuga hall tuleb ning tutvustavad pildid jätsid eksliku mulje, nagu oleksid puud hallist madalamal. Tegelikult on näidatud kõrgusega puid sealses metsas elanike kinnitusel vaid üksikuid ning valdavalt kõrgub hall üle puulatvade.
"Me tahaksime, et mõistuse hääl võidaks, et me ei peaks kogu aeg tooma välja kanakulle ja muud sellist, vaid et kui see on ka tehnikaülikooli rekreatsiooniala, siis milleks panna keset seda ala üles kilehall, kusjuures ülikooli spordihoone kõrval on plats ja ka selle on nad plaaninud jalgpalliväljakuks. Tekib küsimus, et Tallinna linn on jalgpallistaadione täis, aga kui vaatad kergejõustikustaadione, ja veel vabalt kasutatavaid, siis selliseid ei ole," resümeeris ta.
Kohalikud elanikud arutavad nüüd kilehalli rajamise takistamiseks mittetulundusühingu loomist ning omavahelistes aruteludes käidi välja idee kohtusse pöörduda. Nõmme elanik Priit Parmakson saatis aga Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile ettepaneku niinimetatud Staadioni mets ehk ala, kus asuvad lisaks kergejõustikustaadionile ka kaks väiksemat välispordirajatist, Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga liita ja kaitse alla võtta.
Tehnikaülikool ei nõustu kriitikaga
Tallinna tehnikaülikool ei nõustu kriitikaga, et kinnine jalgpallihall vähendaks kohalike elanike sportimisvõimalusi. Krõõt Nõgese sõnul need hoopis suurenevad ja tõuseb ka piirkonnas sportijate arv, keda praegu on tema andmetel staadionil päevas 20-30.
"Tõsi, hallis saab keskenduda peamiselt jalgpallile, aga Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva Raja tn 4a kinnistu vahetus läheduses asuvad Nõmme-Harku terviserajad, kus saab jätkata aktiivsete sporditegevustega nagu suusatamine, jooksmine, kepikõnd. Harrastussportlastele on Tallinna Tehnikaülikool oma kinnistule paigaldanud välise jõusaali ala. Sportimisvõimalusi on kavas laiendada kogu ülikooli linnaku alal," sõnas Nõges.
Ta lisas, et kindlasti ei eira tehnikaülikool õigusakte ega soovi kuidagi kahjustada Nõmme elanike elukvaliteeti: kõik projektid peavad vastama kehtivatele nõuetele ja selle eest kannab hoolt kohalik omavalitsus.
"Tehnikaülikool loodab väga, et kõik Nõmme elanikud näevad – kes kohe, kes aga peagi – meie kava ja arenduse plusspoolt. JK Tallinna Kalev ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel käib tihe koostöö, et leida pneumohalli rajamiseks ja ala aktiivseks kasutuselevõtmiseks parimad lahendused," ütles ülikooli esindaja.
Tema kinnitusel saavad püstitatavat halli kasutada kõik: nii tudengid, ülikooli töötajad, kohalikud inimesed kui ka nende naabrusse rajatava riigigümnaasiumi õpilased.
Parkimisprobleemide kohta ütles ta, et ülikool ei soovi luua lisaparklat, vaid panustada säästvatele liikumisvahenditele.
Linnaosavalitsus: omanik otsustab, mida oma kinnistuga teha
Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Urmas Kõpp ütles ERR-ile, et kohalike elanike arvamust ei saa kõrvale jätta ning dialoogi pidamine on äärmiselt vajalik, kuid linnaosa seisukohalt on iga spordiobjekti vaja.
"Täiesti arusaadav on TalTechi soov spordivaldkonda arendada, sest kõrgel tasemel sport mängib tähtsat rolli ka kõrghariduse juures, see suurendab kõrgkooli atraktiivsust. Antud projekti puhul on TalTech teinud otsuse jalgpallihalli rajamiseks ning seaduse raames saabki omanik otsustada, mida oma kinnistuga teha," lausus ta.
"Mis puudutab lähimajade elanike kõhklusi kavandatava spordirajatise otstarbekuse ja sobivuse osas, siis vaieldamatult peavad projekti osalised nendes küsimustes asjast huvitatutega nõu pidama, nad ära kuulama ja ka eriarvamustega arvestama," lisas Kõpp.
Tema sõnul ei ole projekt valmis ja praegu on tegu alles projekteerimistingimuste ning esmase eskiisiga, kuid projekti koostamisel arvestatakse võimalusel usutavasti sellega, et see oleks kõikidele osapooltele võimalikult vastuvõetav. Kavandatava pneumohalli asukoht ei näe Kõpule teadaolevalt ette puude langetamist.
Raja tänava kehva seisukorra kohta ütles linnaosavanema asetäitja, et tänava remonttööde projekt on ette valmistatud, kuid seoses ehitushindade järsu tõusuga saab see teoks ilmselt järgmisel, mitte 2022. aastal, nagu esialgu plaaniti. Erinevalt elanikest ei prognoosi Kõpp probleemi Raja tänaval tiheneva parkimisega.
"Raja tänava osas on tulnud kohalike elanike pöördumisi ettepanekutega sinna ka eraldi jalakäijate kõnnitee rajada, kuid see võib osutuda keeruliseks, sest kõnnitee rajamisel on puude raie möödapääsmatu. Planeeritava pneumohalli külastajate sõidukite parkimine lahendatakse valdavas osas juba olemasoleva ülikooli parkla ristkasutamisega," lausus Kõpp.
Küsimusele, kas linnaosavalitsusel on soovi või võimalust plaanile pidurit tõmmata, juhul kui kohalike vastuseis ei vaibu, jättis ta vastamata.