Läti õpetajad alustavad sügisel tähtajatut streiki
Läti haridustöötajate ametiühing otsustas alustada septembrist tähtajatu õpetajate streigiga. Madalate palkade tõttu on paljud pedagoogid töölt lahkunud, kooli jäänutel tuleb rabada mitmekordse koormusega.
Samal ajal kiitis Läti parlament esimesel lugemisel heaks kiirema ülemineku täielikult riigikeelsele õppele.
Selliseid haridustöötajate pikette on Riias olnud varemgi - ikka on õpetajad need, kel on oma sissetulekuga keeruline ära elada. Haridustöötajate ametiühingu arvutused näitavad, et õpetaja keskmine palk on Lätis umbes 1000 eurot, millelt võetakse maha maksud.
Pedagoogid lahkuvad ja paljudes Riia koolides on direktorite kinnitusel juba sisuliselt kriisiolukord. Poliitikud pakuvad järkjärgulist lahendust, millega aga koolid enam nõus pole.
Probleemi lahendamiseks on vaja ligi 120 miljonit eurot. See raha leitaks, aga siis tuleks väiksemad koolid kinni panna.
"Elu näitab, et koolide sulgemine ei anna nii palju raha juurde, et pakkuda õpetajaile konkurentsivõimelist palka. Meil on viimase viie aastaga suletud või ümber korraldatud 260 haridusasutuse töö. See pole Läti suurust arvestades olnud massiline. Kahjuks see summa, mis on sel moel kokku hoitud, pole võimaldanud rahaprobleeme lahendada. Nii et riigipoolne rahaeraldus peab suurenema," rääkis Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu esimees Inga Vanaga.
Samas paneb seim õpetajaile vastutust juurde - järgmise aasta sügisest peaks riigikeelsed olema kõik lasteaiad ja 2025. aastast kõik koolid.
Lätis on riigikeelsele õppele üleminekut võetud kogu aeg kui protsessi, mitte lihtsalt kui üht tähtaega, mis sõltub poliitikute tahtest. Tänu sellele on ka läti keele agentuur koos haridus- ja teadusministeeriumiga seda üleminekut aastakümneid ette valmistanud. See puudutab nii õpetajate välja- ja ümberõpet kui ka õppeprogrammide koostamist.
"2022.-2026. aastal on lasteaiaõpetajaile avatud kursused, mis hõlmavad nii metoodilisi oskusi kui ka keeleõpet," rääkis Läti haridus- ja teadusminister Anita Muižniece.
"Ebapiisav riigikeele oskus pärsib ühiskonda sulandumist ja ei võimalda oma elualal teha täiel määral karjääri," ütles Läti seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjoni liige Linda Medne.
Ametiühingute esindajad kinnitavad, et õpetajate puuduse taha riigikeelsele õppele üleminek ei jää.
"Peamine on anda nii praegu töötavatele kui ka tulevastele õpetajatele kindlus, et olukorda mõistetakse ja peagi läheb paremaks," sõnas ametiühingu esimees Vanaga.
Seim loodab riigikeelsele õppele ülemineku lõppotsuse teha enne oktoobris toimuvaid valimisi. Ka palkade suhtes on enne sügist võimalik kompromiss.
Toimetaja: Barbara Oja