"On aeg tunnistada, et Ukraina, Moldova ja Gruusia tulevik on ELis. Kutsun teid üles andma Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatus," kirjutas Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel oma kutses liikmesriikide liidritele.

Kui Euroopa Komisjon eelmisel nädalal otsustas soovitada Ülemkogul anda Ukrainale ja Moldovale kohe kandidaatriigi staatus, siis Gruusiale lubati seda pärast väljatoodud tingimuste täitmist.

Komisjoni otsusele eelnes Saksa kantsleri Olaf Scholzi, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Itaalia peaministri Mario Draghi ja Rumeenia presidendi Klaus Iohannise visiit Kiievisse, milles nelja riigi liidrid kinnitasid oma tugevat toetust Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina püüdlustele.

Pärast eelmise nädala otsuseid on ka mitmed seni Ukrainale kandidaadi staatuse andmise suhtes vähe entusiastlikud teatanud, et ei ole enam selle vastu ja kavatsevad otsust toetada. Nii kinnitasid Holland ja Taani, et pooldavad Ukrainale kandidaadistaatuse andmist. Samuti ütles ka Ungari peaminister Viktor Orban, kellel on olnud Ukrainaga ja tema abistamise teemal teiste riikidega rohkesti erimeelsusi, et toetab otsust.

Lääne-Balkanile tahetakse kindlust anda

Euroopa Liidu praegune tähelepanu pöördumine oma idapoolsetele naabritele toob aga välja selle, et neljal Lääne-Balkani riigil - Montenegrol, Serbial, Põhja-Makedoonial ja Albaanial - on küll juba aastaid kandidaatriigi staatus, kuid kahe viimasega ei ole siiani liitumiskõnelusi alustatud. Ning ehkki Montenegro ja Serbiaga läbirääkimised käivad, on viimasega mitmeid erimeelsusi, mis takistavad Belgradi kiiret edasiliikumist.

Eriti valuline on olukord Põhja-Makedoonia jaoks, mis nimevaidluse tõttu Kreekaga pidi ühinemisläbirääkimiste alustamiseks muutma oma põhiseadust ja riiginime, kui kõnelused ei ole siiani alanud. Uueks takistuseks on Skopje jaoks Bulgaaria, mis sisepoliitilistel põhjustel nõuab bulgaaria vähemusele Põhja-Makedoonialt konstitutsioonilisi garantiisid.

Albaaniaga ühinemiskõneluste alustamine on aga juba varasemalt olnud seotud Põhja-Makedooniaga.

Bosnia ja Kosovo on siiani potentsiaalsed kandidaatriigid, millele kandidaatmaa staatust ei ole siiani antud.

Kinnitamaks Lääne-Balkani riikidele, et Euroopa Liit pole neid unustanud, korraldatakse enne Ülemkogu algust, neljapäeva hommikul, EL-i tippkohtumine selle piirkonna riikidega.

Samas ei olnud aga kolmapäeva lõunaks veel selge, kas kõigi piirkonna riikide liidrid sellel üldse osalevad. Nii kirjutas uudisteportaal EurActiv.com, et Serbia, Albaania ja Põhja-Makedoonia võivad kohtumisest kõrvale jääda ning Bulgaarias võib peaminister Kiril Petkov kolmapäeva õhtul toimuva usaldushääletusel oma positsioonist ilma jääda.

Igal juhul näitab praegune Põhja-Makedoonia kohtlemine, seda, milliseks võivad tulevased liitumiskõnelused ka teiste kandidaatriikidega muutuda ning see ei pruugi olla meeldiv perspektiiv, kommenteeris üks Euroopa Liidu sise-eluga hästi kursis olev allikas.

Teemaks ka Ukraina edasine toetamine

Riikide liidrid arutavad eraldi ka Ukraina toetamist, kuid seekordselt kohtumiselt ei ole oodata konkreetseid otsuseid nagu eelmisel, erakorralisel ülemkogul kokku lepitud kuues sanktsioonidepakett.

Küll aga olevat ülemkohtu järelduste projektis lubadus tugevdada Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone ja takistada nendest kõrvale hiilimist, teatas uudisteagentuur Reuters teisipäeval. Sellega püütakse leida kompromissi ühelt poolt idapoolsete riikide ja Põhjamaade vahel, mis nõuavad viidet seitsmendale sanktsioonipaketile ning teisalt läänepoolsete liikmesmaade nagu Saksamaa ja Belgia vahel, kes ootaks ära praeguste sanktsioonide mõjuma hakkamine, märkis Reuters.

Küll aga võib konkreetsemalt lauale tulla Euroopa rahurahastu suurendamine, mille kaudu Euroopa Liit seni on toetanud Ukrainat relvastuse soetamisel.

EL-i eelarve väline rahurahastu loodi 2020. aastal ning selle eesmärk oli toetada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika sõjalist aspekti ühenduse naabruses. Algselt viie miljardi euro suuruseks kavandatud fond aastateks 2021-27 on aga juba nüüdseks oma vahendeid ammendamas, kuna selle kaudu on Ukrainat toetatud juba kahe miljardi euroga.

Vastavalt selliste fondide rahajagamisvõtmele tuleb kindel osa selle vahendeid kulutada ka Euroopa Liidu lõunanaabruses ehk Aafrikas.

Nüüd tuleb riigijuhtidel otsustada, kas suurendada rahastut või muuta selle rahajagamise reegleid.

Venemaa tekitatud toidupuuduse leevendamine

Veel arutavad liidrid Venemaa korraldatud Ukraina sadamate blokaadist tingitud toidupuuduse leevendamist.

"Venemaa kasutab toidutarneid relvana, varastades teravilja, blokeerides sadamaid ja muutes Ukraina põllumaa lahinguväljaks. See mõjutab paljusid riike, eriti Aafrikas, tekitades näljahäda ning poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuse ohtu. Lähtudes oma pingutustest Ukrainat teraviljaekspordis aidata, arutame edasisi meetmeid nende küsimuste lahendamiseks," kirjutas Michel oma kutses valitsusjuhtidele.

Ülemkogu presidendi sõnastusest ning ka anonüümsust palunud allika andmeil ei ole kohtumisel oodata siiski konkreetset plaani kriisi lahendamiseks, aga otsest viidet Venemaale, et see on tekkinud hädas süüdi.

Väidetavalt on Moskva olnud kolmanda maailma riikides väga osav oma seisukohti levitama ning seal on võimaliku nälja põhjustaja suhtes hoopis teistsugune arvamus kui läänes. EL-i liidrid soovivad selle seisukoha kummutada.

Macroni ideed ja tuleviku konverents 

Lisaks käsitlevad liidrid oma kohtumisel ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ideed luua Euroopa poliitiline ühendus, milles kriitikud on näinud plaani pakkuda EL-iga liituda soovivatele riikidele vahevarianti liikmestaatuse asemel.

Sellega haakub ka äsja lõppenud Euroopa tuleviku konverentsi tulemuste arutelu, milles kodanikud ja Euroopa Parlament esitasid rea ettepanekuid Euroopa Liidu muutmiseks.

"Vaja on võtta asjakohaseid järelmeetmeid," tõdes Michel oma kutsekirjas.

Kuna tulevikukonverentsi ettepanekute seas on nii selliseid, mida on võimalik praegusi aluslepinguid muutmata ellu viia, siis osa neist võidakse ka kasutusse võtta. Aga sellistel, mis eeldaks Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, ei ole praegu küll lootustki läbi minna, kommenteeris euroteemades pädev allikas.

Euroopa Komisjon, millel ainukesena on pädevus seadusandlikke algatusi teha, peab nüüd oma ettepanekud tegema. Igal juhul ei soovi liidrid ka tekitada ettepanekuid teinud kodanikes pahameelt sellega, et kõik konverentsi ideed tagasi lükkaks.

Lisaks peavad euroala riikide liidrid veel ka eraldi tippkohtumise koos Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehega, kus arutatakse pangandusliidu ja kapitaliturgude liiduga edasiliikumist. Ehkki kindlasti puudutatakse sellel kohtumisel ka praeguse kõrge inflatsiooni teemat, ei ole selle kohta mingeid otsuseid oodata, kuna rahanduspoliitika on keskpanga pädevuses.

Ülemkogu kiidab ka heaks Horvaatia vastuvõtmise euroalasse.