Nädalaks Euroopasse saabunud Biden loodab tugevdada lääne ühtsust

USA presidendi Joe Bideni vastuvõtutseremoonia Saksamaal Müncheni lennujaamas. Tema kõrval Baieri liidumaa peaminister Markus Söder.
USA presidendi Joe Bideni vastuvõtutseremoonia Saksamaal Müncheni lennujaamas. Tema kõrval Baieri liidumaa peaminister Markus Söder. Autor/allikas: SCANPIX / AP

USA president Joe Biden saabus laupäeva õhtul Saksamaale, kus ta alustab terve nädala kestvat kohtumiste ja visiitide seeriat Euroopas. Biden loodab oma Euroopa-turnee raames, mis hõlmab nii G7 kui ka NATO tippkohtumist, tugevdada lääneriikide toetust Ukrainale ja hoida majandusprobleemide tõttu vankuma löönud ühtsust.

Biden loodab koos oma Euroopa liitlastega teatada uutest sanktsioonidest Venemaale ning täiendavast sõjalisest abist Ukrainale, märkis uudistekanal CNN. Nii demokraatlike tööstusriikide grupi G7 tippkohtumisel Saksamaal kui ka NATO tippkohtumisel Hispaanias, millel USA president osaleb, teeb videopöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes ilmselt kutsub üles suurendama toetust oma riigile.

Siiski on mõlema kohtumise kohal rippumas oht, kas lääs suudab säilitada oma senist survet Venemaale ja abi Ukrainale, kuna riikide liidrid peavad toime tulema ka saabunud majanduslanguse ning oma riikides kasvava rahva pahameelega, mille on põhjustanud tõusvad hinnad energiale, toidule ja teistele kaupadele.

Nii peavadki lääneriikide liidrid otsustama, kuidas survet Moskvale hoida ja suurendada, kui Vene energiale kehtestatud ja kavandatavad sanktsioonide on viinud üles nafta ja gaasi hinna. Venemaa korraldatud Ukraina sadamate blokaad aga ei lase eksportida vilja kolmanda maailma riikidesse, kus kardetakse toidupuudust.

Väidetavalt loodab Biden asutada energiaturu stabiliseerimise võimalusi ning CNN-i andmeil plaanivad G7 riigid ka keelata Venemaa kulla impordi. Kulla kaevandamine on Venemaa teine suurim tuluallikas energiakandjate ekspordi järel.

CNN toob ka välja erimeelsused lääne liidrite vahel, kuidas käsitleda venima jäänud sõda Ukrainas ning mida teha selleks, et see lõppeks.

Vaated Venemaa kohtlemisele on erinevad

Kui Briti peaminister Boris Johnson, kes esitab ennast Ukraina suurima liitlasena, on rõhutanud, et Ukraina peab sõja võitma, siis Prantsusmaa ja Saksamaa on siin märksa ettevaatlikumad ja Prantsuse president Emmanuel Macron isegi öelnud, et Vene liidrit Vladimir Putinit ei tohiks alandada.

Sellised eriarvamused panevad Bideni, kes ise oma viimase Euroopa-turnee lõpus süüdistas Putinid sõjakuritegudes ja ütles, et too ei tohiks võimule jääda, keerulisse olukorda tasakaalu otsimisel.

Siiski on CNN hinnangul lääne jaoks suurim oht sõjaväsimus, mis hakkab suurendama survet sanktsioonide leevendamiseks. Uudistekanal toob ka esile peaminister Kaja Kallase hoiatuse, et lääne ühiskondi tabab peagi tüdimus ning sanktsioonid kahjustavad ka lääneriike endid.

NATO-s samuti eriarvamused

Veel üks konflikt, mida Biden peab püüdma lahendada on Türgi keeldumine lubada NATO-sse selleks soovi avaldanud Soome ja Rootsi, kuni nood ei ole andnud järgi Ankara nõudmistele. Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab neid terrorismi toetamises, kuna nad on lubanud riiki kurdi iseseisvuslased ja nõuab mõnede nende liidrite väljaandmist.

Ja ehkki USA on väljendanud kindlust, et konflikt suudetakse lahendada, ei ole siiani selgust, kas kaks riiki saab juba 29. juunil lõppeval NATO tippkohtumisel Madridis allianssi kutsuda.

Hiina kohtlemine

USA ja Euroopa riikide erimeelsusi on oodata ka Hiina teemal, kus juba eelmise aasta G7 tippkohtumisel survestas Biden oma kolleege võtma Pekingi suhtes karmim joon, kuid eurooplased ei olnud selleks veel valmis.

Nüüd on aga Venemaa agressioon Ukrainas tugevdanud USA argumente, et autokraatiad ohustavad demokraatlikke riike.

Hiina teema on arutusel ka NATO tippkohtumisel, kus allianss võtab vastu uue strateegilise kontseptsiooni, milles annab hinnangu, millisena nähakse kompartei juhitud riiki alliansi julgeoleku seisukohast.

Esmakordselt osalevad NATO tippkohtumisel külalistena ka Aasia demokraatiad Jaapan, Lõuna-Korea ning Okeaaniast Uus-Meremaa ja Austraalia.

Väidetavalt kavatseb Biden teha uuesti katse käivitada taristupartnerlus vaeste ja keskmise jõukusega riikidega, et püüda ohjeldada Hiina tegevust nendes maades mõjuvõimu omandamisel.

Kliimalubaduste täitmine ohus

Lääneriikide püüdlused vabaneda Vene energiaallikate sõltuvusest on muutnud keeruliseks kliimalubaduste täitmise ning seatud eesmärkide elluviimiseks hakkab aeg otsa saama, tõdes CNN.

Ehkki Euroopa Liit on kutsunud Vene invasiooni järel kiirendama üleminekut puhtale energeetikale, on näiteks Saksamaa ja Ühendkuningriik hoopiski teatanud plaanidest hakata taas rohkem kivisütt kasutama, et sellega asendada Vene gaasi. Lisaks on Saksamaa pööranud oma pilgu Aafrikasse, kust täiendavat gaasi ammutada.

Seega peavad lääne suurriikide liidrid ka siin püüdma leida lahendusi, kuidas hoida oma kinni oma kliimalubadustest, kuid samal ajal tagada ka oma elanikele taskukohane energia.

G7 riikide tippkohtumine Baierimaal Elmau lossis kestab 26-28. juunini. NATO tippkohtumine Madridis peetakse 29.-30. juunini.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: