Simmi sõnul puudutab USA abordidebatt ka Eestit. "Tänapäeva globaalses maailmas pole miski väga kaugel, nii head kui ka halvad asjad. Arutada aborditeemat loomulikult võib, iseasi, mis võtmes seda teha. Eestis on abort legaalne aastast 1955, mis on Lääne-Euroopaga võrreldes kõvasti varasem aeg. Meile võib tunduda, et sel teemal enam väga arutada ei tasugi, aga ma meenutan, et paar aastat tagasi siiski teatud poliitiliste erakondade ja muude huvigruppide eestvõttel see teema lõhestaval viisil tõstatati, kui rünnati Eesti naistearste ja seda väga-väga head tööd, mida nad on teinud selle nimel, et Eestis on abortide arv palju väiksem, kui ta kunagi oli. Debatid sel teemal kindlasti tulevad," rääkis Simm.

Simmi sõnul mängib usk abordidebatis rolli, aga mitte alati. "Usklikke on nii siin- kui ka sealpool debatti, aga mängib rolli laiem kultuuritaust, ja mis on need teemad, millega poliitikas hääli võidetakse või ei võideta. See kahtlemata mõjutab. Eestis see teema pole oluline olnud. Vaatame, mis edasi saab," märkis Simm.

USA ühiskonna ja Euroopa vahe seisneb sealses kõrgemas religioossuses, leiab ta. "Sellest annavad tunnistust viited jumalale ja tema käskudele USA poliitilises retoorikas. Religioossete argumentidega Eestis väga kaugele ei jõua, mis ei tähenda, et poleks ka sekulaarseid argumente," ütles Simm.

Küsimus, et millal siis ikkagi algab elu, ei ole bioeetika seisukohalt sugugi nii lihtne. "Bioeetikas ei arutatagi, kas abort on lubatud, vaid kuidas defineerime seda olendit, kellel on õigus elule. Inimelu mõttes on siin debatt kahe lähenemise vahel: üks on selline elu pühaduse tees, teine ütleb, et tegelikult on tähtis ka elu kvaliteet. Abordidebati raames siis, millal lootel tekivad teatud omadused," rääkis Simm.

Juriidilises mõttes on inimene olemas siis, kui ta on sündinud. "Ajalooliselt eri kultuurides on olnud tähtis 40 päeva piir. Aristotelese ja tema järgi Püha Aquino Thomase sõnul tuleb hing kehasse 40 päeva jooksul pärast eostamist. Bioloogiliselt võib vaadata, millal tekivad lootel teatud aistinguid. Embrüoloogias näiteks on 14 päeva piir. See pandi embrüoloogia reguleerimiseks, aga see ei tähenda, et kuni selle vanuseni võib kõike teha, tegelikult ei või," selgitas Simm.

Siin on kompromissikoht, sest me ei saa teaduslikult öelda, millal algab elu, märkis Simm. "Saame otsuseid teha eetika, rahvatervishoiu ja talupojatarkuse pinnalt. Abordidebatis kerkibki üles küsimus, kellel on õigus neid otsuseid teha," sõnas ta.

Simm tõi välja kaks eksistentsiaalset põhjendust selle kohta, miks otsustusõigus, kas saada emaks või mitte, peaks olema just naistel. "Esiteks puudutab see otsuse fundamentaalsust. Kas saada emaks või mitte, on üks murrangulisemaid ja eksistentsiaalsemaid otsuseid inimese elus. Teiseks, mis sorti kohustus on üldse emaroll. Tänapäeva maailmas me ei räägi väga palju absoluutsetest kohustustest, aga otsus saada emaks on kõige lähemal üldse absoluutsele kohustusele, sest isegi kui juriidiliselt emaks olemisest loobuda, siis moraalne kohustus jääb. Seega, kuna on tegemist nii fundamentaalse otsusega inimese elus, peaks see õigus jääma naisele," rääkis Simm.

Tema soovitab selles debatis alati kuulata naisi. "Abordiotsuseid ei tehta niisama. Kaalul on naiste elu ja tulevik," rõhutas Simm.