Fikseeritud intressid jäävad võimaliku euribori tõusuga samasse suurusjärku

Euribor tõusis juuni alguses pea seitsme aasta järel esimest korda positiivseks ning euriboriga seotud kodulaenude igakuised maksed hakkavad tõusma, mistõttu on kasvanud huvi intresside fikseerimise järele. Lähiaastatel prognoositakse euribori tõusu 2-3 protsendini, mis on sarnane praegu pakutavate fikseeritud intressidega.
Euriboriga seotud kodulaenudel muudetakse intressimäära tavaliselt kaks korda aastas, kuigi nulliga võrdsustatud negatiivse intressiga aastatel on inimesed harjunud ühesuuruse laenu kuumaksega.
Intressitõusu tõttu on ka kodulaenu kliendid hakanud tundma suuremat huvi intressi fikseerimise vastu, kuigi see ei pruugi ka pikas plaanis rahalist võitu ei pakkuda, vaid enamasti kaitset ja kindlust juhuks, kui intress peaks ootamatult kiiresti tõusma.
Eestis pole intressi fikseerimine väga populaarne, kuigi pankade hinnangul on huvi eelmise aasta lõpust kasvama hakanud.
Ka finantsinspektsioon hoiatas, et klient peab intressi fikseerimisel arvestama, et laenulepingu muutmise eest võetakse tasu ning lisaks võivad muutuda koos intressimäära fikseerimisega ka teised lepingutingimused.
LHV treasury juhi Kadri Haldre sõnul võib viimaste prognooside järgi kuue kuu euribor tõusta lähema paari aasta jooksul kahe kuni kolme protsendini.
"Intressimäära tegelik tase kujuneb sõltuvalt majanduse käekäigust, mis mõjutab keskpankade otsuseid ja see võib erineda praegusest prognoosist," ütles Haldre.
Lepingumuudatuste hind vähendab huvi
LHV pank alustas fikseeritud intressiga kodulaenu pakkumist tänavu märtsi lõpus. "Euribori fikseerimisel arvutatakse intressi tase, võttes arvesse võimalikke euribori muutusi ja seda taset uuendatakse iga nädal," ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
Viimati oli see tase näiteks 2,05 protsenti. Rumi sõnul on viimastel kuudel huvi intressi fikseerimise vastu kasvanud, kuid reaalselt on selleni jõutud väga vähe ning fikseeritud intress on vähem kui ühel protsendil lepingutest.
"See tuleneb peamiselt sellest, et rahalist võitu fikseerimine pigem ei anna. Euribori fikseerida on mõistlik peamiselt kindlustunde jaoks, et oma kohustusi väga täpselt planeerida," ütles Rum.
Swedbank fikseeritud intressi ei paku, küll aga saab fikseerida kuumakse, mille puhul intressitõusu korral laenumakse tähtaeg pikeneb.
Swedbanki eluasemelaendude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul määratakse ka maksimaalne aeg, milleni laenumakseid pikendada saab.
"Laenuvõtja alustab kuumaksete tasumist näiteks 23 aastase graafiku alusel ning kui euribor tõuseb, siis laenu lõpptähtaeg pikeneb näiteks 24 aastani ja kui euribor tõuseb veel, siis pikeneb laenutähtaeg veelgi," kirjeldas ta.
"Kui euribor tõuseb niipalju, et kätte jõuab maksimaalne lepingus toodud tähtaeg, siis see on juhus, kus tõuseb ka kokkulepitud kuumakse. Kui euribor taas langeb, siis lüheneb ka laenu periood," ütles Pärgma.
Seejuures tuleb arvestada ka laenulepingu muutmise hinnaga, mis maksab Swedbankis näiteks 190 eurot. "Tingimused, et milline saab olema kuumakse ja mis saab olema laenulepingus maksimaalne tähtaeg, on personaalsed," sõnas Pärgma.
Huvi lepingu muutmise vastu on siiski väike. "Selle graafikuga sõlmitakse rohkem uusi lepinguid, kui tehakse laenulepingu lisasid," märkis Pärgma.
Fikseeritud intressi marginaal on kevadest märkimisväärselt tõusnud
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallangu sõnul pakub pank euriboriga seotud intressimäära fikseerimist ühest kuni viie aastani.
Fikseeritud intressimäär koosneb individuaalsest fikseeritud intressimarginaalist ja fikseeritud baasintressimäärast, mis arvutatakse rahvusvahelistel finantsturgudel eurolaenudele noteeritud intressimäära alusel.
Samuti sõltub see sellest, kui pikaks ajaks soovitakse intressi fikseerida ja mis päeval seda tehakse.
Näiteks kui kliendil on kehtiv kodulaen intressimarginaaliga 2 protsenti + 6 kuu euribor, siis praegu kehtiva euribori määraga on tema intress kokku 2,22 protsenti ehk 2+0,22 protsenti, tõi Hallang näiteks. Intressi fikseerimisel viieks aastaks oleks see aga kokku 3,94 protsenti ehk 2+1,94 protsenti.
"Intressimarginaalile lisanduv osa on viimaste kuude jooksul tõusnud, näiteks märtsi keskpaigas oli 5-aastaseks perioodiks lisanduv määr 0,76 protsenti. Viimastel päevadel on fikseeritud baasintressimäär liikunud ühe päeva jooksul 0,20 protsenti. Seega lõplik hind, millega saab intressimäära fikseerida selgub lepingu sõlmimisel," märkis Hallang.

Toimetaja: Barbara Oja