"Ma olen väga kurb ja pettunud. Aga nii, nagu ma lubasin, siis kui peaminister Kaja Kallas jõuab NATO tippkohtumiselt koju, siis homme ma esitan tagasiastumispalve," sõnas Kersna.

"Mina arvan, et ametis ei peaks olema minister, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kuigi haridus- ja teadusministrina on mu süda rahul, sest lapsed said käia koolis ja see oli kindlasti nii minu kui ka ministeeriumi eesmärk," lisas ta.

Kersna märkis, et plaanib jätkata töötamist riigikogu liikmena. "Mul on saadud riigikogust mandaat ja ma hea meelega jätkan riigikogus," ütles ta.

Kersna sõnul tegutses ta ministeeriumis usus, et see tegutsemine on seadusega kooskõlas. 

"Aga täna, kui on teada, et prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust selleks, et uurida, kas me tegime asju õigesti, siis teeme kindlasti prokuratuuri ja rahandusministeeriumiga igakülgset koostööd, oleme avatud ja läbipaistvad ja loodame, et võimalikult ruttu jõuab ka selgus majja," rääkis Kersna.

Riigiprokurör Laura Aiaots ütles, et prokuratuurile esitatud kuriteokaebuses tõstatati kuriteokahtlus kolmes episoodis – kahe lepingu sõlmimises ning ühe hankelepingu muutmises. Kriminaalmenetlust alustati ühe hankelepingu puhul, mis on sõlmitud möödunud aasta oktoobris. 

"Kriminaalmenetlust alustati kuriteoteates esitatud karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis puudutavad riigihangete nõuete rikkumist ning usalduse kuritarvitamist. Tegemist on esialgse info põhjal tehtud otsusega, mis võib menetluse kestel muutuda. Täna kellelegi kahtlustust esitatud ei ole ning see, kas ja kellele on alust kahtlustus esitada, selgub menetluse käigus," lisas prokurör. 

"Kõik avaliku sektori otsused ning protsessid peavad olema läbipaistvad ning olema ja ka näima ausad. Põhjendatud kahtluse korral on ainsaks kõikide asjaolude väljaselgitamise võimalikuks viisiks kriminaalmenetluse alustamine. Vaid kriminaalmenetluses on võimalik teha toiminguid, mille abil saab välja selgitada, kas riigihanke menetluse läbiviimisel ning lepingu sõlmimisel on järgitud kõiki nõudeid," sõnas Aiaots. 

Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei.

Prokurör: ühtki kahtlustatavat praegu ei ole

Riigiprokurör Laura Aiaots rõhutas ERR-ile, et prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust konkreetses episoodis ning praegu ühtegi kahtlustatavat ei ole.

"Me arvame, et selles konkreetses episoodis võivad seisneda kuriteo tunnused. Praegu me peamegi kontrollima, millised viited võimalikele kuriteo tunnustele ja paljudele erinevatele faktidele, mis on esitatud, on paikapidavad ja millised mitte," sõnas Aiaots.

"Me alustasime kriminaalmenetlust episoodis, mis puudutab oktoobrikuus hankelepingu sõlmimist ning kriminaalmenetluse raames me tuvastame asjaolud, kas on alust kellelegi etteheidet teha või mitte ning ka kellelegi kuriteokahtlustust esitada või mitte," ütles Aiaots.

Seda, kas ja millal võib prokuratuur jõuda kellelegi kahtlustuse esitamiseni, on Aiaotsa sõnul keeruline öelda. "Kõik sõltub sellest, millised asjaolud kriminaalmenetluse käigus ilmnevad, milliseid toiminguid võib seetõttu olla veel vaja teha."

Seaduse järgi võib süüdimõistmine tuua karistuseks kuni viis aastat vangistust.

"Ma saan lihtsalt öelda seda, et kui võtame aluseks karistusseadustiku paragrahvi ning selles ette nähtud võimaliku sanktsioonimäära, siis see sanktsioonimäär on kuni viis aastat vangistust. Aga see kindlasti ei tähenda seda, mis oleks konkreetses asjas karistus," ütles riigiprokurör.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) ütles 16. juunil toimunud tema vastasel umbusaldushääletusel riigikogus, et kui prokuratuur alustab hankeotsuste uurimist, astub ta ministriametist tagasi.

"Ma astun tagasi samal päeval, kui prokuratuur otsustab alustada uurimist," ütles Kersna riigikogus.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on varem ERR-ile öelnud, et Kersna ei peaks ka uues valitsuses ministrina jätkama.