Täiemahulise sõja valla päästnud Venemaa naaberriigid tulid seekordsele NATO tippkohtumisele selgete ootustega.

"Et märgitakse ära, et Venemaa on kõige suurem oht Euroopa julgeolekule ja me ootame ka otsuseid, et Balti riikide ehk idatiiva kaitset tugevdatakse olulisel määral," ütles peaminister Kaja Kallas enne kohtumist.

"See on ilmselt viimane võimalus võtta vastu piisavalt tugevad otsused, et ära hoida Venemaa järgmised sammud," sõnas Leedu president Gitanas Nauseda.

Tippkohtumisele kogunenud NATO riigijuhtidelt oodati vastust Venemaa agressioonile ehk kaitse tugevdamist Euroopas, eelkõige Venemaa naaberriikides.

"Kui (Venemaa liider) Vladimir Putin arvas, et ta saab oma provotseerimata agressiooniga läände vähem NATO-t, siis ta eksis ja ta saab hoopis rohkem NATO-t. See on mitmel moel ajalooline tippkohtumine," ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

Suurbritannia loob Eestiga koostöös siia diviisi tasemel juhtimisstruktuuri ja ka brigaadi taseme juhtimisstruktuuri, praegu siin teenivatele brittidele lisanduvad täiendavad roteeruvad sõjaväelased ja võimekused, mis täpselt on veel selgumas. Ühe Suurbritannia brigaadi ülesandeks saab konkreetselt Eesti kaitse.

Oma panust meie regioonis suurendab ka USA. "Poolasse loome me viienda korpuse alalise peakorteri ja suurendame USA ning NATO koostööd kogu idatiival. Me suurendame oma roteeruvaid teenistusi Balti riikides," ütles USA president Joe Biden.

Ameerika lubab oma sõdureid Balti riikides rohkem kohal hoida ja kirjeldab võimalike lisavõimekustena soomukeid, lennukeid ja õhukaitset. Mis Eestisse täpsemalt jõuab, on alles selgumas.

"Täna neid sõnavõtte kuulates võib küll öelda, et meie muresid on kuulda võetud ja neist on aru saadud. Kuna Venemaa on oma agressiooni hinda tõstnud, siis kaitseplaanid peavad sellele ka vastama," kommenteeris Kaja Kallas.

Põhiline uudis sündis aga teisipäeva õhtul, mil Rootsi ja Soome jõudsid lõpuks seni nende NATO tee tõkestanud Türgiga kokkuleppeni. Allkirjastamisel nägudest rõõmu näha ei olnud, kolmapäeval paistis poliitikute sõnavõttudest aga kergendus.

"Türgil on oma terrorismi ja terroristlike gruppide definitsioon, need on laiemad kui rahvusvahelised või Euroopa Liidu definitsioonid. Lõpuks me suutsime need asjad avalduses eristada ja see aitas meid kokkuleppeni," rääkis Soome välisminister Pekka Haavisto.

"Aktuaalne kaamera" küsis Haavistolt, kas ta on kokkuleppega rahul. "Ma olen rahul, et me jõudsime selleni tippkohtumise alguseks," vastas ta.

"Täna on ajalooline päev Rootsi ja Rootsi inimeste jaoks. Kui meist saab NATO liige, siis suurendab see Rootsi ja Rootsi kodanike julgeolekut," sõnas Rootsi peaminister Magdalena Andersson.

NATO valitsusjuhid otsustasid anda Soomele ja Rootsile liitumiskutse, nüüd peavad sellele otsuse ratifitseerima veel kõikide riikide parlamendid.