Haapsalu kutsehariduskeskuses toimusid esmaspäeval sisseastumiskatsed Jõhvi programmeerimiskooli, kuhu kohale oli tulnud ka hulk naisi. Nende seas oli Merle Protsin, kelle pere meespool teda programmeerimise pisikuga nakatas.

"Naised, kes algselt arvasid, et tegu on raketiteadusega, siis tegelikult see nii ei ole. Sa ei pea oskama kõrgemat matemaatikat või kõrgemat füüsikat. Tegelikult see on puhas loogika ja ülejäänud on lihtsalt keele õppimine nagu iga teine. Ma arvan, see on kasvav trend," rääkis Protsin.

Jõhvis algab tänavu teine õppeaasta, kuhu kandideeris sel korral naisi 49 protsenti, mehi 48 protsenti ja kolm protsenti ei soovinud sugu avaldada.

"Sel aastal meil oli kokku kandideerijaid üle 3400 ja neist ligi pooled olid naised. See oli meie enda jaoks üllatav. Eelmisel aastal oli kandideerijate protsent umbes 40, see kümneprotsendiline kasv oli väga-väga positiivne üllatus. Me loodame, et selline trend jääb püsima ka tulevatel aastatel," rääkis Jõhvi programmeerimiskooli juht Karin Künnapas.

Tehnoloogiaettevõtte Wise tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et eelmisel aastal vähenes noorte huvi tehnoloogiaalase hariduse vastu, kuid tänavu jällegi kasvas. Müügitarkvara arendamisega tegelevas ettevõttes Pipedrive on naiste osakaal infotehnoloogia alal 20 protsenti ja sealgi on tegu tõusva trendiga.

"Ma ei ütleks, et see on kerge, aga see on kindlasti väljakutsuv ning mis mulle selle juures kõige rohkem meeldib, ongi see igapäevane probleemide lahendamine. Ning see, kui sa selle siis lõpuks tehtud saad ja näed seda asja töötamas, siis see on kindlasti väga põnev," ütles Pipedrive'i tarkvaraarendaja Kristel Tammesalu.

"Me näeme ise trendina, et erinevad täiendõppekursused, täiendõppeprogrammid toovad üha enam ka naistarkvaraarendajaid ettevõttesse ja meie ei ole siin üldse erand. Näiteks meie suvine koodikool Pipedrive'is on hea näide, et üle poole meie IT-praktikantidest ongi naised," rääkis Pipedrive'i personalijuht Ingrid Palm.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on Eestis naiste osakaal IT-valdkonnas umbes viiendik, mis on lähiriikide võrdluses hea tulemus.

"Viiendikust on kindlasti võimalik oluliselt rohkem ülespoole minna. Üks asi, ma arvan, mida saab teha ja millest on tegelikult ka ettepanekud tehtud, et kooliajal ei räägitaks enam tööõpetusest ja käsitööst, aga räägitaks tehnoloogiaõpetusest, sest IT on läbivalt ju kogu majanduses üks oluline oskus, mida on vaja," selgitas Sutt.

Ministri sõnul peaks tehnoloogia vastu lastel huvi tekitama juba lasteaiaeas, nii poistele kui ka tüdrukutele.

"Mida rohkem me suudame oma noori sinna valdkonda meelitada, seda paremini me tegelikult oleme ka tulevikuks valmis riigina, ühiskonnana. Ja ma arvan seda ägedamad tööd on noortel ees, sest ettevõtjaid on meil palju, huvi on palju," rääkis Sutt.