"Kui otsused tehakse, siis saab," ütles Kallemets plaanitava tuumajaama rajamise 10-aastase ajaraami kohta.

"Kui kvaliteetset eeltööd ja infot toota nende otsuste tegemiseks, kui turutingimused on sellised, nagu on täna, ja esimene omatüübiline reaktor rajatakse ilusti, nii nagu täna protsessid liiguvad nii Suurbritannias, Kanadas kui ka USA-s. Ja rahastusväljavaated on nii positiivsed, nagu [kolmapäevane] otsus Euroopa Parlamendilt tuli ja pankade poolt ja teiste tuumaenergia ettevõtete poolt on võimalik Fermi Energiasse investeerida, siis tõenäosus, et 2032. aastaks elektritootmisse jõuame, on tublisti üle 50 protsendi," rääkis Kallemets.

Oluline punkt on see, kas riik otsustab peale tuumaenergia töörühma loodava raporti valmimist tuumajaama loomise ideega edasi liikuda või mitte. "Või on paremad lahendused, kuidas iga ilmaga elektri hinda alla tuua ja saavutada dekarboniseerimine riigile, mis on 59. laiuskraadil. Kui on paremad lahendused, siis tuleb otsustada nende kasuks," ütles ta. Sellele peaks järgnema eriplaneeringu protsess.

Kallemetsa sõnul sai 2019. aastal alustades selgeks, et Euroopas on investeeritav väikeste keevaveereaktorite rajamine. "Sellel on kütusetsükkel, tarneahel, regulatiivne võimekus Euroopas olemas ja investeerimisvõimekus olemas. Teistele tehnoloogiatele seda kõike paraku ei ole," ütles ta.

"Veereaktoritel on tegelikult loamenetlused alanud, disainid on piisavalt küpsed, nende ehitus algab väga tõenäoliselt 2024.–2025. aastal Kanadas ja Suurbritannias," rääkis Kallemets. Kanadas plaanitakse elektritootmisse jõuda 2028. aastaks.

Tuumajaama võiks rajada Lüganusele või Viru-Nigulasse

"Tegime kaks aastat tagasi asukohtade välistusanalüüsi. Erinevatel objektiivsetel põhjustel ei sobi selleks Lääne-Eesti, aga ka võrgu pärast – meretuuleparkidega ei ole mõtet konkureerima hakata. Põhja-Eesti on kõige sobivam, kõige parema võrguväljavaate ja tööstuspärandiga on Virumaa. Nii ongi Viru-Nigula ja Lüganuse vald need, kellega oleme aktiivselt suhelnud, selgitanud väikereaktorite olemust, menetlusprotsessi, ohutust," rääkis ta.

Kallemets rõhutas, et oluline on teavitustöö tegemine ning enne eriplaneeringu algatamist peab olema jõutud ühisele mõistmisele kohalike elanikega.

Ühe reaktori rajamine läheb maksma miljard eurot ning neid võiks rajada neli. "Vaadates Baltikumi tänast defitsiiti, siis vajalik on täna juba kuskil 1000 megavatti võimsust, mis meil on iga ilmaga defitsiit ja elektri hinna kõrgeks tõstab. Kokku on vaja neli 300-megavatist jaama. Neljanda puhul vaatame tõsiselt otsa ka sellele, et toota sellest suures mahus vesinikku. Lisaks elektrile on Euroopas vaja suures mahus dekarboniseerida ka väetiste tootmine, see on väga suur turg," ütles Kallemets.

Ühtlasi tuleb arvestada pideva elektritarbimise kasvuga, kuna näiteks küttes ja transpordis on vaja loobuda fossiilsetest kütustest ning põlevkivielektrijaamad tuleb sulgeda 2030. aastatel.

"Meie turg ei ole ainult see kaheksa teravatt-tundi, vaid tulevikus 16 teravatt-tundi Eestis. Kui vaatame Baltikum ja Soome kokku, siis Soomes ennustatakse turu kahekordistumist 2040. aastaks," ütles ta.

Jäätmed tuleb ladestada riigis, mis need tekitab

Tuumajaama rajamisel on oluline küsimus ka see, mis saab energiatootmisel tekkinud tuumajäätmetest. Lõppladestamine peab toimuma selles riigis, kus jäätmed tekitatakse.

"Täpselt nii nagu iga inimene, kes enda prügi tekitab, peab selle käitlemise eest maksma, selle naabri hoovi viskamine pole viisakas ega lubatud. On kaks varianti: kas teha otse lõppladestamine süvapuuraukudes või ümbertöötlemine Prantsusmaal," kirjeldas Kallemets.

Praegu korraldatakse uuringut, kuidas oleks võimalik korraldada logistika jäätmete ümbertöötlemiseks, mis peaks vähendama ladestatavate jäätmete mahtu ligikaudu viiekordselt. Seegi materjal tuleb ladestada Eestis.

Soomes ja Rootsis ladestatakse tuumajäätmeid 450 meetri sügavusel, Eestis peaks seda tegema 1500 meetri sügavusel, mis on Kallemetsa sõnul realistlik, kuigi seni on puuritud Eestis vaid 900 meetri sügavusele.

Investorite huvi on kasvuteel

Kallemetsa sõnul on ettevõte seni kaasanud projekti arendamiseks 3,9 miljonit eurot, kuid investorite huvi tuumaenergiasse investeerimiseks aina kasvab.

"Suured investeerimisfondid vaatavad, et peavad suunama oma investeeritud kapitali fossiilenergiast mitteemiteerivatesse energialiikidesse," märkis ta. "Meie tahamegi olla üks nendest projektidest, kes sellele kapitalile ettepanekuid teeb. Iga projekt peab end konkureerivalt põhjendama ja see ongi väike vaba turumajanduse pluss, et on pidev konkurents, projektid peavad end tõestama."

"Eesti väiksus on ka selles valdkonnas eelis. Me kipume eestlastena olema äärmiselt kriitilised, küünilised, skeptilised ja iroonilised, aga natuke tuleb olla ka lahtiste silmadega ja intelligentne. Suurtes riikides käib otsuste tegemine tihtilugu aeglasemalt. Kui Eesti riik suudab end nobedamalt organiseerida ja tänu väiksusele tõhusamalt otsuseid teha, siis see dekarboniseerimine on tegelikult ka võimalus Eesti majandusele ja Eesti riigile," sõnas Kallemets.