"Saavutasin selle, mida ma olen algusest peale öelnud, et sellisel viisil ametist vabastamine ei olnud õiguspärane ja seda on ka kohus nüüd leidnud," ütles Laidmets kolmapäeval ERR-ile.

Kohus muutis mullu detsembris ametist vabastatud Laidmetsa teenistusest vabastamise alust.

"Kui ministeerium põhjendas minu vabastamist ettenägematute asjaolude ja oskuste või teadmiste puudumise paragrahvi alusel, siis kohus leidis, et alus saab olla lihtsalt töölepingu aja täis saamine ja seega oli [ministri] käskkiri õigustühine," märkis Laidmets.

Harno endine juht, kes oli varem ka haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, ütles, et käis kohtus eelkõige õigust nõudmas ja tema kohta tehtud otsus võib puudutada ka teisi ministeeriumist vabastatud endisi ametnikke.

"Ma käisin seal eelkõige õiglust tahtmas, kuna minu hinnangul on liiga tehtud ka paljudele nendest kümnetest inimestest, kes HTM-ist lahkuma sunniti, tuues erinevaid suhteliselt kummalisi põhjendusi nende lahkumise alusena. Nüüd on otsus olemas, mis vähemalt kohtu esimeses astmes näitab, et selline käitumine oli juriidiliselt põhjendamatu," rääkis Laidmets.

Kohus rahuldas osaliselt Laidmetsa taotluse maksta talle töölt vabastamise eest hüvitist. Kui Laidmets taotles HTM-ilt hüvitist oma kolme kuu keskmise palga ulatuses, siis kohus otsustas piirduda ühe kuu keskmise palgaga.

Lisaks tuleb haridus- ja teadusministeeriumil hüvitada Laidmetsale menetluskulud summas 1531 eurot.

Laidmets ütles, et töötab praegu erasektoris, olles palgal ringmajandusega tegelevas ettevõttes AS Keskkonnateenused.

Lukas: ministeerium ei ole veel otsustanud edasisi samme

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada ringkonnakohtus 30 päeva jooksul. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles kolmapäeval ERR-ile, et ministeerium ei ole veel otsustanud, mida selles küsimuses edasi teeb.

"Väga hea, et kohus on otsusele jõudnud. Aga ma ei ole jõudnud veel asjaga tutvuda," rääkis Lukas.

Ta lubas kindlasti küsida ka ministeeriumi kantsleri seisukohta, enne kui asjas edasise otsuse teeb.  

Kohus: millest nähtub, et Laidmets ei olnud pädev?

Laidmets palus Tartu halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada tema teenistusest vabastamise teatis avaliku teenistuse seaduse (ATS) paragrahv 105 lõige 1 alusel õigusvastaseks, tuues välja, et oli Harno peadirektori asetäitja ametikohale määratud tähtajaliselt kuni 31.12.2021 ning palus seetõttu muuta tema teenistusest vabastamise alust, et see oleks teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu, selgub kohtu otsusest.

"Kohus selgitas tehtud otsuses, et avaliku teenistuse seaduse paragrahv 92 lõige 1 kohaldamine on põhjendatud siis, kui tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et ametnik ei ole teadmiste või oskuste puudumise tõttu võimeline teenistusülesandeid kehtestatud nõuetele vastaval tasemel täitma ning ei vii oma teadmisi ja oskusi määratud aja jooksul vajalikule tasemele. Vaidlusalusest teatisest ega käskkirjast ei nähtu mitte ühtegi HTM-i-poolset põhjendust, ja see ei olnud kohtule ka asja materjalidest üheselt arusaadav, miks ministeerium leiab, et kaebaja ei ole teadmiste või oskuste puudumise tõttu võimeline teenistusülesandeid vastaval tasemel täitma," tõdes kohus.

Kohus nõustus ministeeriumi seisukohaga, et ebapiisavad teadmised riigi raha kasutamise põhimõtetest võivad tingida ametiasutuse juhi teenistusest vabastamise ATS paragrahv 92 lõige 1 alusel, sest selliste teadmisteta poleks ametiasutuse juhi ülesannete täitmine võimalik. Kuid ministeeriumi teatises viidatud rikkumised ei ole aga kohtu hinnangul sellised, millest saaks üheselt järeldada, et kaebajal polnud teadmisi ja oskusi, leidis kohus.

Otsuses toob kohus välja, et ministeerium viitab ebaeetilisele käitumisele, kuid et ebaeetiline käitumine viitab kindlasti teadmiste ja oskuste puudumisele, ei saa öelda. Samuti viitab ministeerium Laidmetsa poolt keelatud toimingute jätkamise soovile ja olulistele rikkumistele, sealhulgas volituste ja pädevuse ületamisele, kuid pole selgitanud, miks peetakse Laidmetsa käitumise ajendiks tema teadmiste ja oskuste puudumist. Mart Laidmetsale etteheidetavad teod on kohtu hinnangul oma olemuselt sellised, mis võiksid olla aluseks näiteks distsiplinaarkaristuse määramisel, kuid millega ei saa iseloomustada kaebaja teadmiste või oskuste puudumist, märkis kohus.

Lisaks leidis kohus, et ministeerium pole järginud ka avaliku teenistuse seaduse paragrahv 92 lõikes 3 toodud menetluslikke nõudeid, mis eeldavad, et ametnikule antakse enne ametist vabastamist mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

"Mart Laidmetsale aga ei antud enne teenistusest vabastamise otsustamist tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ministeerium põhjendas seda kohtule asjaoluga, et kaebaja ametiaeg oleks lõppenud juba ühe kuu pärast, kuid sellist erandit puuduste kõrvaldamise tähtaja mitteandmisele seadus ei sätesta," tõdes kohus.

Laidmetsa taotlust mõista talle välja hüvitis tema kolme kuu palga ulatuses kohus ei rahuldanud, kuid mõistis talle hüvitisena ühe kuu keskmise palga. Hüvitise määramisel pidas kohus oluliseks asjaolu, et kuna Laidmets vabastati ametist 1. detsembrist 2021 ja tema ametiaeg oleks niikuinii lõppenud 31. detsembril 2021, on kohane ja proportsionaalne hüvitis ühe kuu keskmine palk.

Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega haridus- ja teadusministeeriumilt Laidmetsa kasuks välja menetluskulud summas 1531 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule on võimalik esitada 30 päeva jooksul.