"Ma olen ettevaatlikult kindel, et Ukraina võidab varem või hiljem Vene armeed. See ei tule lihtsalt, see nõuab aega ning Ukraina tõenäoliselt ei suuda vabastada kõiki okupeeritud territooriume," ütles Marran konverentsil esinedes. "Aga strateegiliselt öeldes ei õnnestu ka [Vene presidendil Vladimir] Putinil saavutada oma sihti Kiievi ja suurema osa Ukraina vallutamiseks," lisas ta.

Marrani hinnangul pole sõja kiiret lõppemist näha: "See võtab aega, kuni Ukraina on valmis minema vasturünnakule ja vallutama tagasi vähemalt osa alasid. Aga mida ma tahan rõhutada, on see, et Putini jaoks on Ukraina messianistlik asi, ta peab ristisõda ega kuula oma nõunikke ega oma luuret või siis varustavad nad teda valeinfoga."

"Ma ütleksin, et erinevus Putini strateegiliste eesmärkide ja kohapealse olukorra vahel suureneb iga päevaga," lisas Marran.

Tema sõnul on Putini pikem siht võtta Kiiev oma kontrolli alla ja kõrvaldada Ukraina valitsus, keskmises perspektiivis soovib ta luua maismaaühenduse Moldova separatistliku Transnistria regiooniga ja lühemas vaates keskendub endiselt Donbassile.

Marrani sõnul ei ole Venemaa relvajõududel suutlikkust "panna sisse teine käik" ning Moskva ei hoia ennast Ukrainas teadlikult tagasi. "Viimase viie kuuga on põhimõtteliselt kõik juba lauale pannud," tõdes ta.

Eesti välisluure juhi sõnul muudab Venemaa tegevuse Ukrainas keerulisemaks inimressursi puudus, kuna kaotused sõjaväelaste hulgas on olnud tohutud. "Me näeme igapäevaselt, et see on Venemaa jaoks väga suur väljakutse, millega nad peavad tegelema," märkis ta.

Marrani esitatud hinnangu kohaselt on Vene relvajõud kaotanud Ukrainas hukkunutena 15 000 sõjaväelast, kuid ta rõhutas, et seda on täpselt väga keeruline määrata.

"Meie hinnangu kohaselt on 60 000 venelast mingil kujul mängust väljas," ütles Marran ning lisas, et see on jätkusuutmatu.

Samas keeldus ta ütlemast, kui palju ukrainlasi on Eesti hinnangul sõjas hukkunud.

Siiski on üldmobilisatsiooni väljakuulutamine tema sõnul ebatõenäoline.

"See oleks Putinile riigisiseselt suur löök, kuna edastaks sõnumi, et niinimetatud sõjaline erioperatsioon ei lähe hästi ja see oleks vastupidine sellele, mida räägivad Vene telekanalid. Reaalsuses on suur lõhe niinimetatud tugitooli-patriotismi ja tegeliku valmisoleku vahel minna Ukrainasse sõdima," rääkis Marran.

Eesti välisluure juhi hinnangul ei saavuta Venemaa sõjas oma eesmärki, kuid ka Ukraina suudab võita ainult siis, kui saab lääneriikidelt jätkuvalt nii poliitilist, majanduslikku kui sõjalist toetust.

"Ukrainlaste moraal ja motivatsioon on kõrge, kuid ma ütleks, et see on otseselt seotud lääne toetusega. Seega me peame läänes jätkama Ukraina toetamist," rõhutas Marran.

Venelaste vastumeelsus on veel varjatud

Eesti luurejuhi sõnul on Venemaa praeguse võimukorralduse stabiilsus Putini jaoks üks tähtsamaid eesmärke, aga sõda Ukrainas õõnestab seda.

"Ma ütleksin, et paradoksaalselt saab sõda Ukrainas režiimi jaoks ellujäämise küsimuseks. Ma hindaks, et praegu on Putini võim tugev, aga see võib kiiresti muutuda. Lähikuudel, kui üha enam ja enam venelasi jääb lääne sanktsioonide tõttu tööta, tuleb neil sisuliselt valida teleri ja külmiku vahel," rääkis Marran

"Me oleme kogunud infot kümnete Vene ametnike, diplomaatide ja oligarhide kohta, kes on eraviisiliselt öelnud, et on sõja vastu. Aga peaaegu keegi ei ütle seda avalikult," ütles Marran, kuid keeldus ka ise neid nimesid välja ütlemast, kui ka konverentsi moderaator talt seda küsis.

Rääkides Putini tulevikust, märkis Marran, et Vene võimujuhil ei ole keeruline korraldada 2024. aasta valimiste võitu, kuid seda tuleb teha nii, et see ka usutav välja näeks.

Venemaa suur probleem on Marrani hinnangul, et inimesed on Kremli nõudmisel Vene telekanalites levitatava propaganda tõttu ajupestud. "Aga ma arvan, et paljud venelased siiski kasutavad ka alternatiivseid infokanaleid ja varem või hiljem märgatakse Vene sõjaväe kaotusi erinevates linnades, perekondades, gruppides ja seejärel algavad diskussioonid," ütles ta.

Suurim mure on Putini valearvestused

Küsimusele, mis teda Venemaa agressiooni juures Ukrainas kõige rohkem muretsema paneb, vastas Marran, et Putini valearvestused.

"Putin on teinud mitu valearvestust. Ta on tuginenud oma otsustes kas vigasele infole või ta lihtsalt ei usu seda infot, mis talle antakse. Seega ma kardan, et ta võib teha uusi valearvestusi," rääkis Eesti luurejuht. Seepärast ongi nii oluline, et USA ja NATO rõhutaksid, et alliansi territooriumi iga ruutsentimeetrit kaitstakse rünnaku esimesest hetkest, lisas ta.

Teise murena tõi Marran esile lääneriikide väsimuse Ukraina sõjast. "Ma arvan, et me ei ole harjunud pikaajaliste sõdadega, me tahaksime, et sõda saaks juba läbi. Aga ma leian, et me kõik peame aru saama, et mingi muu variant oleks veelgi halvem ja valusam," rääkis ta. "Seega me peame selle löögi vastu võtma, me saame hakkama. Aga me peame mõtlema sellele, et Ukraina kannatab iga päev palju rohkem kui meie praegu või ka tulevikus," lisas ta.

Kogu paneeldiskussiooni, mille raames Eesti Välisluureameti juht esines, saab järele vaadata siin: