Eesti suurimat katmikala omav AranFarmingu omanik Paavo Otsus näitas "Aktuaalsele kaamerale" külmakahjustatud vaarikataimi.

"Kasvatajate jaoks tähendab see seda, et vaarikat on korjata ja müüa oluliselt vähem kui oli oodatud," rääkis ta.

Eesti suuremaid jaekette marjadega varustav Otsus tõdes, et tema pole ainuke kannataja. Mõni kasvataja, kellega "Aktuaalne kaamera" suhtles, ütles, et neil pole üldse marja, sest külm võttis kõik ära.

Mõnes kasvanduses on aga olud päris head, näiteks Marjamaa talus hinnatakse tänavust vaarika-aastat normaalseks.

"On halvemaid talvesid olnud. Talv oli enam-vähem soodne, kuigi mingid tagajärjed ikkagi on, osa varsi kolletavad, said ikkagi kannatada. Samas seal on ka mingi varrepõletik kallal, aga midagi hullu ei ole," selgitas Marjamaa talu peremees Tõnu Oks.

Põlvamaal toimetav Koosa talu peremees Henrik Hinrikus näitas oma vaarikaid. Kuigi marjad on ilusad, on ka tema põllul saak kehvem kui tavaliselt.

"Ta on kehvem kui muidu, aga ei midagi hullu. Kuidagi meist on see popp külmakahjustus mööda läinud. Meil on teda, aga mitte nii palju. Saame ikkagi marja," rääkis Hinrikus.

Et marja on vähem kui muidu, siis on ka hinnad kõrgemad. Näiteks Koosa talus maksab mari kümme eurot kilogramm.

"Jah, ka kilohind on kallim kui muidu, sest marja on vähem," sõnas Hinrikus, kelle sõnul maksis vaarikakilo eelmisel aastal kaheksa eurot.

Kõrgemat hinda ei mõjuta aga üksnes kehvem saak.

"Kuna kaupa on vähem, siis alati tekib defitsiit ja hind on kõrgem. Aga see hind ei ole kõrgem sellepärast, et tootjad tahavad nüüd ülirikkaks saada, vaid tootmine iseenesest on läinud kordades kallimaks. Eesti riik Elektrilevi näol võtab meilt viimase kopika ära, kütus on läinud kaks ja pool korda kallimaks, väetised, taimekaitse, kõik kulud on läinud lakke," selgitas Paavo Otsus.