Kogu linnas sõidukiiruse 30 kilomeetrile tunnis piiranud ja pea kõik olmejäätmed kokku koguv Grenoble saadab aasta lõpus Euroopa rohelise pealinna tiitli Eestisse.

Tallinn veel valmistab oma programmi ette, aga putukaväila ja rattaradadega juba tegeletakse. Niisamuti hakkab kuju võtma kommunikatsioonilahendus.

Tallinna rohelise pealinna projekti kommunikatsioonijuht Kaidi Aher selgitas, et keskkonnateemad on keerulised ning inimesed ei pruugi mõista, miks vanaviisi enam ei saa.

"Näiteks on inimesed üsna kahte lehte löödud niitmise teemal," märkis Aher. "On neid, kes soovivad, et niidetaks vähem, on neid, kes ei saa aru, miks lastakse linnas kasvada nõgestel ja pikal heinal. Ja üsna sama teema on ka jalgrattateede ja autodega. Alati keegi tunneb, et just temalt on midagi ära võetud," lisas ta.

Sügisel peab Tallinn esitama Euroopa Komisjonile kommunikatsiooniplaani, kus selgitatakse, mil moel linn roheteemadel räägib. Plaani kõige kulukama osa ehk sisuturunduskampaania tarbeks kuulutati riigihange välja esmaspäeval.

"Otsime sellist portaali, kes oleks nõus oma avalehel tegema meile sisuturundusploki, kuhu me saame panna rohepealinna jaoks oluliste teemade uudiseid," rääkis Aher.

Videolood ja viis artiklit kuus

Niisuguse ploki eest, kuhu mahub kõrvuti kaks uudislugu, on Tallinn valmis maksma kuni 400 000 eurot. Kuna uudisteportaalil peab olema nii eesti- kui ka venekeelne väljund, lisaks küllalt kõrge vaadatavus, jäävad konkurentidena sõelale Postimees ja Delfi. Viimasel on ehk väike eelis, sest hanketingimused ootavad lugude avaldamist ka läti- ja leedukeelsetes portaalides.

"Meie jaoks on oluline see, et me jõuaksime võimalikult suure hulga inimesteni," sõnas Aher. "Kui juba turunduskampaaniaga tegeleda, siis tasuks teha seda sellisel viisil, et inimesed ka näevad seda."

Rohelise Tallinna teemaplokki peab iga kuu nägema vähemalt seitse miljonit silmapaari. Kuu jooksul peaks sealt läbi käima viis artiklit, kaks videolugu ja kaks pikemat videopodcast'i. Niisama palju tuleks toota venekeelset sisu. Kusjuures sisuturunduslugusid peaks kirjutama vähemalt kaks päris ajakirjanikku.

"Me kaalusime ka erinevaid alternatiive. Näiteks mõtlesime, et võib-olla teha telesaateid. Aga lõpuks jõudsime järelduseni, et ilmselt praegu on inimesteni kõige lihtsam jõuda läbi interneti," sõnas Aher.

Tema sõnul ei maksa karta, et linna valitsevad poliitikud kalli turunduskampaania enda kasuks pööravad. "Oleme jõudnud sellisele kokkuleppele, et kampaanias esinevad oma ala spetsialistid," kinnitas Aher. "Kui me räägime elurikkusest, siis me räägime linnavalitsuses tööl olevate elurikkuse spetsialistidega ja võib-olla ka spetsialistidega väljastpoolt. Kui me räägime haljastusest, siis me räägime inimestega, kes päriselt Tallinnas haljastusega tegelevad," selgitas ta.

Kogu kommunikatsioonieelarve alles selgub

Väljavalitud uudisteportaali sotsiaalmeediaküljed, mis muidu jagavad uudiseid, peaks hankedokumendi järgi jagama ka rohepealinna küsitlusi, viktoriine ja loosimänge. Iga kuu peaks kolm artiklit jõudma ka paberlehte.

Sellega võibki paberi osa kogu rohepealinna meediaplaanis piirduda. Kaidi Aher selgitas, et plakatite ja voldikute asemel seati fookus sisuturundusele muu hulgas väiksema keskkonnajalajälje pärast.

"Võimalik, et me mingi hetk võib-olla mõne kampaania teeme. Aga siis me peame ka mõtlema, kuidas seda läbi viia keskkonnasõbralikul viisil," rääkis Aher, kelle sõnul on see juba iseenesest põnev väljakutse. "Siis me peame ka kasutama selliseid materjale, mis on juba taaskasutatud, loodussõbralike trükivärvidega, kas me saame neid materjale hiljem veel kuidagi taaskasutada."

Kui palju kogu rohelise pealinna kommunikatsioon maksma läheb, ei oska Aher veel öelda. Ta märkis, et kommunikatsiooniplaan pole veel valmis ning Tallinna tuleva aasta eelarve võetakse vastu alles aasta lõpuks.

Hiljuti sõlmis linn raamlepingu ettevõtetega, kellelt hakatakse tellima rohepealinna tutvustavaid videoid. Samuti loodetakse erilise aasta puhul üks tramm ära kujundada.

Lahtine on ka kogu pealinna projekti tervikeelarve. Juunis, kui volikogu andis mandaadi projektiga seotud lepingu sõlmimiseks, mainis linnavalitsus pisut üle nelja miljoni eurost eelarvet. Samas küsis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart hiljuti rahandusministeeriumilt, ehk oleks riik valmis veel kuue miljoniga aitama. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus soovitas linnapeal keskkonnaministeeriumist küsida.