"Tallinna linn esitas eile Tallinna halduskohtule kaebuse, millega me oleme vaidlustanud vabariigi valitsuse 30. juuni otsuse arvata Tallinna haigla taasterahastuse objektidest välja. Me leiame, et see otsus ei ole põhjendatud ega sisuliselt läbikaalutletud ja seetõttu ei ole ta ka õiguspärane," ütles Tallinna linnasekretär Priit Lello.

"Nii nagu seadus ette näeb, siis me esimese sammuna peame vaidlustama haldusakti ja taotlema selle tühistamist, mis tähendab seda, et vabariigi valitsusel, kui meie kaebus rahuldatakse, on võimalik see otsus uuesti teha, läbi kaaluda. Ja ma loodan, et teha ka õige otsus, kui tõesti leitakse, et soovitakse taasterahastuse objektide nimekirja revideerida," märkis Lello.

Ta lisas, et ta saab aru, et praegu on Euroopa Komisjonile edastatud vaid esialgne taasterahastu projektide nimekiri ja soovi korral oleks võimalik valitsusel siiski veel muutuseid ellu viia. Samas nentis Lello, et ta mõistab, et projekti rahastamist võivad ka takistada poliitilised valikud.

Küsimusele, kas niigi ambitsioonika ajakavaga Tallinna haiglat üldse oleks võimalik veel vaidluste järel taasterahastu vahenditega ehitada, vastas Lello, et tõepoolest võib ajast puudu jääda. Samas märkis ta, et valitsus võiks soovi korral haigla jaoks leida rahastuse ka alternatiivsetest allikatest.

Alternatiivina soovib Tallinn linna käest rahastuse ära võtmise eest hüvitist. Esmalt nõuab linn haigla projekteerimiseks kulunud 19 miljonit eurot, ütles Lello. Lisaks sellele hindab linn, et riik on võtnud kokku endale kohustusi seoses Tallinna haigla ehitamisega suurusjärgus 39 miljonit eurot.

Ülejäänud osa sellest rahast on seotud ettevalmistavate tegevustega, millega linn plaanib jätkata, rääkis Lello. Konkreetne summa on tema hinnangul veel täpsustamisel ja võiks selguda peale kohtumisi ka näiteks sotsiaalministeeriumiga.

Lisaks Tallinna linnale on valitsuse otsuse kohtus vaidlustanud ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald. Neid omavalitsusi häiris Haapsalu raudtee Turba-Risti lõigu ehituse rahata jätmine.

Valitsus otsustas 30. juunil loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, samuti jätta toetuseta Turba-Risti raudtee ja mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise. Istungit juhatas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja võtsid osa valitsuse liikmed Liina Kersna, Urmas Kruuse, Maris Lauri ja Signe Riisalo. Puudusid Kaja Kallas, Kalle Laanet ja Andres Sutt.

Valitsuse otsusega vabanes Tallinna haigla alt 280 miljonit eurot, Turba-Risti raudtee alt 34 miljonit eurot ja meditsiinikopterite projektilt 46,3 miljonit eurot ehk kokku 360,3 miljonit eurot.

Valitsus põhjendas otsust Eestile eraldatud Euroopa taasterahastu vähenemisega, tingituna Eesti heast majanduskasvust. Kui kohtud peaksid valdade kaebuse heaks kiitma ja valitsuse otsuse kas tühistama või tühiseks tunnistama, ei tähendaks see automaatselt, et Turba-Risti raudtee või Tallinna haigla saaks automaatselt rahastuse tagasi. Tõenäoliselt tähendaks see pigem valitsuse uut otsust need projektid rahata jätta.