"Eks Hiina on ärritunud ja tunneb kohustust mingil moel vastata. On väheusutav, et see vastus oleks sõjalise konflikti vallandamine Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel," rääkis Mikser Vikerraadio saates "Uudis +".

"Küll aga eksisteerib mistahes jõudemonstratsiooni puhul teatav risk, et asjad võivad iseenesest käest minna: et võib toimuda juhuslik, soovimatu eskalatsioon, mis võib alguse saada mingisugusest juhuslikust intsidendist. Ja sellel oleksid nii regiooni kui laiemalt maailma julgeolekule juba tõsised tagajärjed," lisas ta. "Nii et ma arvan, et kui eskalatsioon peaks aset leidma, siis tõenäolisem on, et see juhtub kogemata," ütles eurosaadik.

Mikseri sõnul on julgeolekupliitikas igipõline küsimus, kas pingelises olukorras on provokatiivsem aktiivselt demonstreerida pühendumust oma kaitsekohustustele nagu USA praegu Taiwani puhul teeb või on provokatiivsem vaoshoitus ja kõrvale vaatamine "olukorras, kus Hiina on muutumas üha agressiivsemaks".

"Ega sellele väga selget ja ühemõttelist vastust ei ole," tõdes Eesti kunagine välis- ja kaitseminister.

USA ei saa järele anda

Mikser selgitas, et ehkki Ameerika Ühendriikide täitevvõim – president Joe Biden ja välisminister Antony Blinken – ei pruugi olla vaimustuses Pelosi külaskäigust ning sellega kaasnevast pingete kasvust, ei saa nad jätta näitamata oma pühendumust lubadusele Taiwanit kaitsta.

"Ameerika Ühendriigid tahavad näidata, et nende jutud Taiwani julgeoleku tagamisest ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid et nad tegelikult ka on valmis vastavaid samme astuma. Eks see mõnes mõttes on ka poliitiliselt sundkäik, sest pärast seda, kui Pelosi plaanid avalikkuse ette lekkisid, oleks visiidist loobumine tähendanud mõnes mõttes kapitulatsiooni kommunistliku Hiina poliitilise surve all," rääkis Mikser.

Teisalt on ka Hiina poliitika alahoidlikum ning ta püüab oma eesmärke saavutada, kasvada globaalseks normatiivseks jõuks evolutsioonilisel teel, ilma suurte vapustusteta, leidis Mikser. "Hiina soovib järk-järgult, vähehaaval kasvada globaalseks suurvõimuks ja normatiivseks jõuks maailmas. Mistahes vapustused on Hiina jaoks ohtlikud," ütles ta.

"Aga samas ei tasu alahinnata ka seda võimalust, et Hiina võib ühel päeval, kui ta usub, et see on suurte kadudeta tehtav, proovida seda küsimust sõjaliselt lahendada," lisas ta.

Venemaa käitumine erineb Hiinast

Mikseri sõnul käitub Ukrainat rünnanud Venemaa Hiinast märksa erinevamalt: "Venemaa on märksa altim mängulauda lihtsalt segi lööma ootuses, et kaosest tekib Venemaa jaoks midagi soodsamat."

Lisaks kasutab Venemaa ka välispoliitikat palju rohkem oma sisepoliitiliste probleemide varjamiseks. Hiinas, kus riigi juhtkonna peamine huvi on jätkuva majanduskasvu abil ühiskonnas stabiilsust hoida, ei ole välispoliitikal riigi sees nii suurt rolli, tõdes Mikser.

"Selles ühiskonnas kindlasti ei ole väliskonfliktiga vehkimine sedavõrd suur imerelv, kui see on Venemaal, kus president Putin tõepoolest võib väga suure osa elanikkonna tähelepanu argiprobleemidelt kõrvale juhtida, vallandades mõne väikese sõja lähinaabruses. Ma arvan, et Hiina ja Venemaa on selles plaanis märkimisväärselt erinevad," rääkis Mikser.

Ta meenutas ka seda, kuidas pärast sõja algust Ukrainas räägiti palju sellest, kuidas Hiina vaatab väga tähelepanelikult rahvusvahelisi reaktsioone ja seda, kuidas oma territoriaalseid ambitsioone on võimalik valutult realiseerida sõjalise jõu abil.

Taiwan ja Ukraina on erineva ajalooga

Küsimusele, miks Ameerika Ühendriigid kaitsevad Taiwanit, aga mitte Ukrainat, vastas Mikser viitega ajaloole.

"Sellel on teatavad ajaloolised juured. USA on võtnud kaitsekohustused mõnede maailma riikide või regioonide suhtes. Ameerika Ühendriigid on lubanud kaitsta Taiwanit, Iisraeli, pisut teistsugused sõjalise kaitse kohustused on võetud ka Euroopa liitlaste suhtes kollektiivselt läbi NATO," rääkis ta.

"Ukraina suhtes taolisi julgeolekutagatisi ei ole. Kui need julgeolekutagatised on võetud, siis nendest loobumine oleks väga keeruline ja väga sügavalt sümboolne signaal sellest, et Ameerika Ühendriigid on loobunud teatud põhimõtetest ja positsioonist rahvusvahelises julgeoleku tervikuna," jätkas Mikser.

"Ma ei arva, et Taiwan oleks Ameerika Ühendriikide jaoks tingimata olulisem kui Ukraina, aga juba võetud kaitsekohustusest ei ole USA kindlasti valmis loobuma, sest see oleks signaal nii Hiinale edasiste ambitsioonide realiseerimisel kui ka kõigile teistele mittedemokraatlikele suurriikidele, millel on mingisuguseid territoriaalseid või muid ambitsioone oma naabrite suhtes," rõhutas Euroopa Parlamendi saadik Mikser.